Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme ütles Tartu Ekspressile, et usuteaduskond on selgelt sellise struktuurireformi vastu. Altnurme selgitusel peaks reformi käigus praeguse kümne asemele tekkima neli suurt teaduskonda, mida praegu kutsutakse valdkondadeks.

Need oleksid medicina, naturalia et realia, socialia ja humaniora. „See tähendaks, et usuteaduskond oleks koos filosoofiateaduskonna ja Viljandi kultuuriakadeemiaga koos ühes teaduskonnas humaniora,“ sõnas Altnurme. Tema sõnul on filosoofiateaduskond ka varem ühinemisettepanekuid teinud, kuid usuteaduskond pole sellest huvitatud olnud. „Me tahame jätkata iseseisvana,“ kinnitas Altnurme.

Juba pikemat aega ülikoolis õhus olnud struktuurimuutus peaks küll väidetavalt aitama kaasa koostööle ja muutma teaduskonnad jätkusuutlikumaks, kuid Altnurme sõnul mingeid tõendeid selle kohta ei ole.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk ütles, et ei pea sellist liitmist otstarbekaks. „Me oleme põhjalikult arutanud seda ja ei näe sealt tekkivat mingit sünergiat. Siin on väga palju momente. Ütleme kasvõi see, et Euroopas on valdavalt kõikides ülikoolides olemas õigusteaduskonnad. Suhtlemisega tekib probleeme. On olemas üle Euroopalised õigusteadlaste ühendused, tekkib küsimus, kas me saame seal üldse osaleda kui teaduskonda ei ole,“ rääkis Merusk

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan Toomas Haldma sõnul on aga teaduskondade liitmise teema maha võetud.

Tartu ülikooli õppeprorektor Birute Klaas ütles, et arengukavas ei ole kindlasti öeldud seda, et kümme teaduskonda kindlasti peaksid koonduma nelja valdkonna alla.

Erinevalt usu-, majandus- ja õigusteaduskonnast on haridusteaduskonna dekaan Hasso Kukemelk seevastu struktuurimuutuse suhtes positiivselt meelestatud.