Praegu tuleb TÜ-s riigi raha eest õppival tudengil, kes on läbinud ettenähtud õpiaja ja akadeemilise puhkuse ning pole ikka veel õpinguid lõpetanud, maksta lisa-aasta eest 6300 krooni. Tulevast aastast on see summa vanade õppekavade järgi õppijail 13 200 ja uute 3+2 õppekavade puhul vähemalt 20 000 krooni, kirjutab Postimees.

Uue korra on heaks kiitnud nii ülikooli nõukogu õppekomisjon kui ka ülikooli valitsus. Jõustumiseks on veel vaja ülikooli nõukogu otsust, kes ütleb oma lõpliku sõna sel reedel.

“Uus kord on tingitud üliõpilaste võrdsest kohtlemisest ja samas ka sellest, et me peame liikuma tegelike hindade suunas,” selgitas TÜ õppeprorektor Tõnu Lehtsaar.

Samas ei nõuta teistes riigiülikoolides üleajaõppijatelt raha kohe esimesel lisa-aastal, sest see olevat vastuolus ülikooliseadusega. “Me pole pidanud õigeks võtta täiskoormusega õppivatelt üliõpilastelt õppemaksu, sest ülikooliseaduse järgi on ka 75protsendise koormusega (30 ainepunkti aastas — toim) õppimine täiskoormus, nii et sel juhul polegi võimalik kolme aastaga lõpetada,” selgitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen oli äärmiselt üllatunud kuuldes, et TÜ lisa-aasta eest raha nõuab. “Minu prorektori mõistus ütleb, et see on vastuolus ülikooliseadusega,” märkis ta.

Eesti Põllumajandusülikooli õppekorraldusosakonna juhataja Anne Lüpsik märkis, et ka nemad hakkavad tasu nõudma siis, kui õpilane on läbinud tavalise õpiaja, akadeemilise puhkuse ja veel ühe lisa-aasta.