"Ootame umbes tavapärase temperatuuriga küllaltki sademetevaest novembrit," prognoosis ta. "Arvatavasti on ka tuult vähem kui tavaliselt. Õhutemperatuur normilähedane, kuu lõpupoole langeb püsivalt alla nullkraadi."

Detsembriks prognoosis Kaasik väiksemaid õhurõhu erinevusi ja loiumaid madalrõhkkondi kui tavaliselt. "Oodatavalt tuleb detsember natuke tavalisest külmem," märkis ta. Näiteks Tartus on prognoositav kuu keskmine temperatuur -3 kraadi.

"Kuigi sajab vähevõitu, peaks vähemalt Ida-Eestis lumi kuu keskpaiku maha tulema, jõuludeks arvatavalt kogu Eesti mandriosal," ennustas Kaasik valgeid jõule.

Jaanuaris laieneb Siberi kõrgrõhkkond Skandinaavia suunas ilmekamalt kui paljuaastase keskmisena. Oodata on tavalisest veidi rohkem ida- ja põhjatuuli, kõrgrõhkkonnad toovad külmalaineid. "Keskmiselt peaks jaanuar tulema mõõdukalt külm, mis peaks tagama lumikatte vähemal mandri-Eestis vaatamata suhteliselt vähestele sademetele," prognoosis ta keskmiselt kuni 5,6 külmakraadi.

Veebruaris jätkub tema prognoosi kohaselt kõrgrõhkkondade ülekaal Põhja-Euroopas. "Ootame keskmisest natuke külmemat ja vähesema sajuga kuud," prognoosis ta.

Teadur märkis, et Euroopas on oodata ühtlase läänetsüklonite voo asemel rohkem suuri seisvad kõrg- ja madalrõhkkondi, mis võivad sarnaselt möödunud talvele tuua vaheldumisi külma- ja sulaperioode.

"Oodatavad üsna normilähedased kuukeskmised temperatuurid võivad koosneda väga erinevatest ilmadest," märkis ta. "Talveks ennustatakse siiski järjekindlat vähe sademeid, mis tuleneb kõrgrõhkkondade ülekaalust."

Marko Kaasiku prognoos lähtub atmosfääri dünaamika mudelist, mis arvestab maailmamere ja atmosfääri koostoimet.