Tartu linnas on igale lapsele määratud kodukool

 (15)
                     
www.DELFI.ee
Tartu linnas on igale lapsele määratud kodukool
Miina Härma Gümnaasium on Tartu ainus piirkonnata kool

Tartu linnas on igale lapsel määratud kodukool, kus tarkusepäeval õpingutega alustada ja mingeid katseid vastuvõtuks ei toimu.

Tänavu sügisel avatakse Tartus 46 klassikomplekti 1104 õpilaskohaga, elanikeregistri järgi peaks kooli minema 1087 last. See tähendab, et Tartus saavad soovi korral koolikoha ka mõned 6-aastased või lähivaldadest pärit lapsed.

Tartu haridusameti peaspetsialist üldhariduse alal Maira Bogdanova tutvustas Delfile Tartu linnas kehtivat 1. klassi vastuvõtu korda. „Meil on koolikohad kõikidele lastele,“ kinnitas ta.

„Tartu linnas on igal lapsel määratud kodukool,“ rääkis Bogdanova. „Linn on jagatud piirkondadeks. Annelinnas, kus meil on kolm kooli peaaegu kõrvuti ja väga raske on määrata piirkonda, saab lapsevanem ise teha valiku, millisesse kooli ta oma lapse viib.“

Ainus kool, kuhu võetakse õpilasi teistel põhimõtetel, on Bogdanova sõnul Miina Härma Gümnaasium. Ta lisas, et ka nendele lastele, kes lähevad Miina Härmasse, on elukohajärgses koolis koht olemas.

„Tavaliselt 1. klassi minevate laste puhul saadame 1. märtsiks koolidele nimekirjad elanikeregistri andmetega. Kõigepealt võetakse ikka need lapsed, kes koolile lähemal elavad. Mõned koolid eelistavad ka sama pere vendi ja õdesid.“

Enamasti on klasside täituvuse piiriks 24 õpilast, aga vajadusel võib seda suurendada 26-ni. Bogdanova sõnul on see vajalik kas või selleks, et mõned lapsevanemaid avastavad alles septembri alguses, et laps peaks kooli minema. „Igasse kooli tekivad mingisugused vabad kohad.”

Tartus läheb kooli üle tuhande lapse

Tartu haridusameti peaspetsialist statistilise analüüsi alal Katrin Parv rääkis, et 1. märtsi seisuga oli Tartu elanikeregistris 1087 koolikohustuslikku last.

„Vabade kohade olemasolul ei keela me koolil võtta vastu ka valdadest pärit lapsi,“ märkis ta, aga täit kindlust enne augustit väljaspoolt linna tulevatele lastel pole. 25. augustiks peab olema teada, kuhu kooli Tartu linna õpilased lähevad.

Märtsist alates on koolid 1. klassi astujate vanematelt avaldusi vastu võtnud. Kõik oma elukohajärgsed lapsed on kool kohustatud vastu võtma.

Vastavalt avalduste laekumise järjekorrale võib kool lapsi vastu võtta ka väljastpoolt linna. Põhikooli ulatuses käib Tartu linna koolides umbes kümme protsenti valdadest pärit õpilasi.

„Üksikuid inimesi on, kes kehtiva korraga rahul ei ole, aga samal ajal on üksikuid vabu õpilaskohti jälle mõnes teise koolis,“ tõdes Parv. Põhjus, miks mõned lapsevanemad ei taha panna oma last elukohajärgsesse kooli on sageli see, et sissekirjutus on üks, aga elatakse näiteks üürikorteris.

Parv möönis, et kujunevad välja koolid, kuhu on rohkem soovijaid. Nende puhul on ka näha, et mõned vanemad on oma lapse elukoha aadressi muutnud, kuid need koolid ei ole iga aasta samad.

6-aastaselt kooli

6-aastased, kes ei ole koolikohustuslased, aga tahavad minna sel aastal kooli, peavad teatama sellest haridusametile 1. maiks. Aprilli lõpu seisuga oli haridusametil lapsevanematelt 36 avaldust, nendest 30 sooviga asuda õppima elukohajärgsesse kooli.

„Nendele me kindlustame koha,“ ütles Parv, kelle sõnul hilisematele soovijatele linn koolikohta ei kindlustata ja siis saavad 6-aastased kooli minna kui on vabu õpilaskohti. Igal aastal saab umbes 20 last ka koolipikendust.

Kokku avatakse sügisel Tartus 46 klassikomplekti 1104 õpilaskohaga. Paralleelklasse on olenevalt koolist kaks kuni viis, suurimas Eesti koolis Kivilinna gümnaasiumis.

Piirid paigas

„Linna kaardil on näha väga konkreetsed piirid,“ kõneles Parv. „Meil on ära jagatud, kus lõppeb ühe kooli piir ja algab teise kooli piir.“ Ta tõdes, et võib juhtuda, et ühe tänava eri pooltel elavad lapsed peavad minema eri koolisse.

Piirid on Parve sõnul arvutatud selle järgi, kui palju koolimaja õpilasi mahutab ja neid muudatakse vajadusel. Viimastel aastatel on need piirid tema sõnul jäänud suhteliselt stabiilseks.

„Sel aastal kaotasime ära Annelinna koolide piirid.” Teiste koolide piiride osas tehti viimne muutus 2007. aastal. Vaid Vene õppekeelega koolide piirkond on üle linna.

„Tartu linn on piisavalt suur, et põhikooli lastele määrata koolikoht kodukoha lähedale. Meie leiame, et katsed ei ole põhikooli minekul õigustatud ja ei näi vajadust siin midagi muuta. Mõni vanem kindlasti on selline, kellele see ei meeldi, aga sellist süsteemi, et kõigile meeldiks, ei suuda keegi luua.“

Tema sõnul on alati üksikuid õpilaskohti vabaks jäänud ja perel on võimalik alternatiiv leida.

Tartus on ka viis erakooli — Tartu erakool, Kristlik põhikool, Katoliku kool, Tartu Waldorfgümnaasium ja Tartu Rahvusvaheline kool ning kaks riigikooli eriavajadustega latelele — Emajõe kool ja Tartu Hiie kool — kuhu vastuvõtu kord ei kehti. Lisaks on Tartus kaks vene kooli, mille piirkond on terve Tartu linn.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Kasulik