“Inimene, kes ei mõista kohalik omavalitsuse põhiolemust ja võrdleb seda ministeeriumi allasutusega, ei sobi regionaalministriks ega ole võimeline läbi viima haldusreformi. Seetõttu on ta muutunud ise reformi kõige suuremaks piduriks,” sõnas Urmas Kruuse.

Praegu laekub kohalikele omavalitustele 11,93 protsenti füüsilise isiku brutotulust. Uue kava järgi väheneb see 11,1 protsendini. Seda on vähem kui 1990ndatel aastatel.

"Kuigi on mõistetav, et tänastes majandusoludes puudutavad kärped kõiki valdkondi ja valitsemistasandeid, ei saa omavalitsuste kärpeid teha kirvemeetodil. Ministril lasub vastutus selgitada valitsusele, kui tähtis on kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaks. Kui ta seda ei suuda, tekib küsimus, kas meil on üldse vaja sellist ametikohta," rääkis Kruuse.

"Soovitaks ministril uuesti läbi lugeda Euroopa Liidu kohalike omavalitsuste harta, millega on sätestatud nii kohaliku tasandi autonoomia kui ka subsidiaarsusprintsiip – põhimõte, mille järgi kõik otsused tehakse kodanikule võimalikult lähedal. Seetõttu on oluline, et meile jääks alles tuluallikas, mis ei oleks poliitiliste kemplemiste meelevallas. Kohalik omavalitsus ei tohi olla ühe portfellita ministri lükata ja tõugata."

Valitsuse otsuse kohaselt väheneb kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksu protsent 0,83 protsendipunkti ehk siis selleks osaks oleks varasema 11,93 protsendi asemel 11,1 preotsenti. Ka seatakse kohaliku finantsjuhtimise seaduse vastuvõtmisega omavalitsustele piirid laenamisele.