Heinaru sõnul saab uut plastmassi kasutada kõikvõimalike kile- ja plastikpakendite valmistamisel.
Loodussõbraliku plastmassi idee Tartu Ülikoolile välja pakkunud AS-i Lõunatööstus juhataja Jaan Tobreluts lausus, et turgu uuele plastmassile maailmas jätkub ning ka hinnalt suudab see tavalisega võistelda.
Ökoloogiliste uuringute keskuse teadur ning Lõunatööstuse nõukogu liige Marek Strandberg ütles, et selliseid plastikutööstusi hakkab lähiajal maailma palju tekkima. “Perspektiiv on nendel ainetel olemas, sest mida kallimaks nafta läheb, seda kallimaks läheb ka tavaline plastmass,” rääkis ta.
Looduses lagunevate plastmasside tehnoloogia on maailma teadlastele tegelikult tuntud juba kümmekond aastat, kuid eestlaste projekti uudsus seisneb vilja kasutamises toorainena.
Plastmass koosneb põhiliselt piimhappest, kuid vastava bakteri saamine piimast läheks liiga kalliks, teravili on aga odav.
Jaan Tobrelutsu sõnul kasutaks täisvõimsusel töötav plastmassitehas ära teravilja koguse, mis võrdub ligi poolega Eesti põllumeeste aastasest toodangust. Aastas valmistaks tehas
60 000 tonni plastikut, milleks kuluks 200 000 tonni vilja.
Loodussõbraliku plastmassi tehas tooks Eestisse ka ligi miljardi krooni eest investeeringuid, hakates esialgu plastikuga varustama Baltikumi ning Põhjamaid.
“Kui investoritega kõik laabub, võime esimese toodangu saada juba 2003. aasta keskel,” rääkis Jaan Tobreluts, kes tegeleb rahastajate otsimisega.
