Tartlased peavad uputused ära kannatama, Riia tänava viadukti alust torustikku vahetama ei hakata

 (60)

Tartlased peavad uputused ära kannatama, Riia tänava viadukti alust torustikku vahetama ei hakata
Uputus Tartus Riia tänava viadukti allFoto: Anni Õnneleid

Tartus sadas eile tavalisest pisut rohkem vihma, mis ajas nii mõnegi tänava vett täis. Kindlad kohad, kus säärase vihma korral uputab, on Riia tänava viadukti alune ja Supilinna kant.

Hiljuti torustikuvahetuse läbi teinud Riia tänava viaduktialune sõidutee kipub siiamaani kangema vihma korral veekoguks muutuma, kuid Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak selles probleemi ei näe, sest tema sõnul kaob sealt vesi kuni 20 minutiga.

"Tavalise sajuga seal uputust ei ole, kuid 2-3 korda hooaja jooksul võib olla," ütles Haak. Et vesi sealt hetkega ära kaoks, oleks Haagi sõnul sadevee ärajuhtimiseks vaja kahe meetrise läbimõõduga torusid, kuid see ei oleks tema sõnul majanduslikult mõistlik. Praegused torud on poole kitsamad.

Uputusele leevendust peaks Haagi sõnul saama kõnealuse torustiku ümbruskonnas olevate torustike ümbersuunamine, et võimalikult vähe vett viadukti alla tuleks. Kanalisatsiooni restide pilude vahelt ei ole Haagi sõnul võimalik sellist veehulka, mis praegu viadukti alla kokku jookseb, korraga läbi lasta. "Siis tuleks kogu tee restiks ehitada," lisab ta. See peaks olukorda leevendama.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul töötab uus torustik väga hästi, ent probleemiks on praht, mis ummistab vee pääsu torudesse ja selle probleemiga tegeletakse.

Seotud lood:

Supilinlastel pole uputustest pääsu

Nagu suure saju korral tavaks, siis ka eile valitses Supilinna tänavatel vihmavesi. Ehkki seal on ka hullemaid uputusi nähtud, on kohalike arvates kummastav, et midagi ette ei võeta. "Iga kord öeldakse, et see on erakorraline juhus ja tavaliselt nii palju ei tule," ütles Supilinnas elav Virgo Siil. "Aga kui hooaja jooksul mitu korda uputab, siis peaks vastuvõtuvõimsus ehk suurem olema," arvab ta.

Loe veel

Haak ütles, et Supilinna uputused tuleb lihtsalt ära kannatada. "Supilinn on ehitatud allapoole Emajõe uputustaset ja äravool on lihtsalt aeglane," ütles ta. Seal ei loe tema sõnul torude läbilaskevõime, vaid maapinna kõrgus jõe suhtes.

Lisaks madalale tasapinnale peab Kapp Tartu Veevärgist Supilinnas suureks probleemiks ka seda, et järjest rohkem asendatakse pinnas kõva asfalt- või kivikattega ja sadeveel pole kuhugi minna. "Tegelikult uputab igal pool, kus kõva kattega pinda järjest juurde tuleb," tõi Kapp näiteks Vilniuse, Moskva ja Pärnu. Probleemi leevendamiseks tuleks kõva kattega pindade ehitamist reguleerida.

Kapp peab probleemiks ka illegaalset veejuhtimist, mis tähendab seda, et katuselt alla ulatuvale veerennile on omavoliliselt lisatud lisarenn, mis juhib vee kanalisatsiooni. Hullematel juhtudel juhitakse vesi suuremate torudega otse katuselt kanalisatsiooni. "Seda on massiliselt ja see võimendab probleemi" ütles Kapp.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare