Tarbijad saavad tulekus toidupakendilt selgemat teavet
Parlamendi raportöör Renate Sommer, kes juhtis nõukoguga peetud ja edukalt lõppenud läbirääkimisi, ütles enne hääletust aset leidnud arutelul: "Vaatamata poliitilistele ja ideoloogilistele erimeelsustele Euroopa Parlamendis, vaatamata rahvuslikele ideoloogilistele veendumustele, jõudsime me hea kompromissini," vahendas Euroopa Parlamendi Tallinna esinduse pressinõunik Jana Jalvi-Robertson.
Sommer lisas, et uued reeglid annavad rohkem ja paremat teavet tarbijatele, nii et nad saavad teha oste tehes teadlikke valikuid. "Ent veel enam, kasu peaks saama ka toidutööstus, sest meil on rohkem õiguskindlust, vähem bürokraatiat ning üldiselt parem seadusandlus."
Kohustuslik toitumisalane teave
Uute reeglite kohaselt tuleb energia, rasvhapete, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkru, valgu ja soola sisaldus edaspidi pakendil selgelt ära näidata tabelina ning kogu teave peab olema samas vaateväljas. Teave peab olema ära toodud 100 grammi või 100 ml kohta ning võib olla väljendatud lisaks ka portsjoni kohta.
Allergeenid
Hetkel peavad kõik koostisosad, sh allergeenid, olema koostisosade nimekirjas ära toodud. Tulevikus on tarbijatel allergeene lihtsam kindlaks teha, sest allergeenid tuleb nimekirjas selgelt esile tuua.
Uued reeglid sätestavad ka, et allergeenide kohta tuleb teavet anda ka mitte-pakendatud toidu puhul, nt restoranides ning sööklates müüdava toidu puhul. Liikmesriigid võivad seejuures otsustada, kuidas see teave tarbijatele kättesaadavaks teha.
Päritolumärgistus
Teatud toiduainete, nt loomaliha, mee, oliiviõli ning värskete puu- ja köögiviljade, päritolu tuleb juba praegu vastavat sektorit puudutava seadusandluse kohaselt sildil ära tuua. Samuti tuleb päritolu juba praegu ära näidata kui selle mitte tegemine tarbijat eksitaks. Parlamendi nõudmisel laiendatakse seda kohustust värskele sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnulihale. Kahe aasta jooksul määruse jõustumisest peab komisjon esitama vastavad rakenduseeskirjad.
On võimalik, et tulevikus laiendatakse päritolumärgistuse kasutust ka teistele toidukategooriatele (nt liha koostisainena, piim või töötlemata toiduained), ent komisjon peab enne seda viima läbi mõjuhinnangu, et hinnata sellise märgistuse vajadust ning võimalikku maksumust.
Tarbijat ei tohi eksitada
Tarbijate eksitamise vältimiseks hakkavad ranged reeglid kehtima ka toiduainete pakendite ning "toidu imitatsiooni" kohta. Kui mõni toit jätab mulje mõnest teisest toidust (nt juust), milles tavaliselt kasutatav koostisaine on täielikult või osaliselt segatud või asendatud mõne teise koostisainega, siis tuleb see pakendi esiküljel tootenime kõrval selgelt ära märkida.
Lihatoodete puhul ei tohi tekitada muljet, et tegemist on tervikliku lihatükiga, kui toode on kokku pandud mitmest lihatükist; sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke "vormitud liha – koosneb lihatükkidest". Sama kehtib kala puhul.
Kokkuleppe poolt hääletas 606, vastu 46 ja erapooletuks jäi 26 saadikut.
Järgmised sammud
Pärast õigusakti avaldamist ELi Ametlikus Teatajas on ettevõtetel 3 aastat aega reeglitega kohanemiseks. Seejärel on neil veel kaks aastat aega toitumisalase teabe esitamiseks. Kui toitumisalast teavet antakse vabatahtlikult juba varem, siis tuleb reegleid hakata täitma kolm aastat pärast õigusakti avaldamist.
