“Ma ei taha jätta muljet, et nüüd on kõik korras, kuid sel aastal jõudsime suhteliselt raskest seisust heasse vette,” ütles Tarand esmaspäeval BNS-ile.

Väliskomisjoni esimees märkis, et nii USA-s kui ka Saksamaal on deklareeritud selget poolehoidu NATO laienemisele.

“Mõne väikeriigi parlament võib ju kõikuv olla, aga olulised tegijad toetavad laienemist kindlalt,” ütles Tarand.

Tema sõnul on hea märk, et 11. septembri katastroofi järel alanud USA-Venemaa suhete soojenemine pole seda protsessi mõjustanud.

“Oli neid, kes ütlesid, kui Georg Bush ja Vladimir Putin lähenema hakkasid, et meie soovid jäävad täitumata,” märkis Tarand. “Ent Bush ise tegi neile juttudele kiire lõpu.”

Väliskomisjoni esimees nentis, et ka Putin on NATO laienemise suhtes realistlikumale positsioonile asunud.

“Tundub, et ta ei viitsi enam lootusetute asjadega võidelda,” märkis Tarand.

Ta avaldas arvamust, et kui maailmas midagi ettearvamatut ei juhtu ning me ise suuri rumalusi ei tee, on Eestil parimad lootused saada Praha tippkohtumisel kutse NATO-sse.

Rääkides Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, ütles väliskomisjoni esimees, et suletud peatükkide arv on küll oluline, kuid mitte ainus näitaja.

“Lõppude lõpuks pole me ju kandidaatide hulgast välja langenud,” märkis ta.

Samas nentis ta, et liikumine Euroopa Liidu suunal on visa minek.

“Suurt midagi aia taha ei läinud,” ütles Tarand vastuseks BNS-i küsimusele välispoliitiliste ebaõnnestumiste kohta.

Ta nentis, et siiski pole lõpuni selge meie suhete areng Venemaaga.

“Sealt tuleb igatsorti avaldusi ja võta kinni, mis neist see õige on,” ütles Tarand.

Väliskomisjoni esimees taunis ähvardusi, mis seostasid NRG tehingu ja meie ühinemissoovid ning -võimalused.

“Klopiti vahtu asjas, mis õigupoolest välispoliitikasse ju ei puutu,” nentis Tarand, viidates NRG juhtide avaldustele.