Positiivsena paistab silma raskete kuritegude arvu vähenemine, mis mõjutab oluliselt inimeste turvatunnet, teatab justiitsministeeriumi avalike suhete talitus.

“Näiteks on esimese astme kuritegude arv võrreldes aasta varasemaga 31% väiksem, jätkuvalt on paari aasta taguse perioodiga võrreldes tunduvalt väiksem tapmiste ja mõrvade arv,“ märkis justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Jako Salla.

Salla sõnul on nii varguste kui röövimiste arv käesoleva aasta kolmandas kvartalis märgatavalt väiksemad kui möödunud aastal samal ajal. “Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga on röövimisi tervelt 23% vähem ning varguseid 12% vähem,“ ütles Salla.

Salla sõnul näitab kuritegevuse statistika, et inimeste turvalisus on aina paremini tagatud ning otsene oht tervisele väiksem.

Samas on endiselt kõrge liikluskuritegude arv, mis kolmandas kvartalis ületas viie varasema kvartali näitajaid. “Antud näitajat mõjutab kõige rohkem politsei poolt tabatud vähemalt teistkordselt joobes autorooli istunud sõidukijuhtide arv, keda käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli 11% võrra enam kui aasta varem,” sõnas Salla.

Narkokuritegude puhul oli viie eelmise kvartali andmetega tavapärasest madalam nii suures kui väikeses koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude arv. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga registreeriti suurte kogustega seotud juhtumeid 55% ning väikeste kogustega seotud juhtumeid 18% vähem.

Uurimisasutuste poolt registreeritud kuritegude arv kolmandas kvartalis oli 12 616, registreeritud isikuvastaste kuritegude arv 1177 ning registreeritud varavastaste kuritegude arv 8381. Enamlevinud kuriteoliigid olid vargus (7077), mootorsõiduki joobes juhtimine (1092) ning kehaline väärkohtlemine (872).

54% kuritegudest registreeriti Harjumaal ja Tallinnas, 11% Ida-Virumaal, 8% Tartumaal. Kõige väiksem oli registreeritud kuritegude arv Hiiumaal, kus registreeriti 39 kuritegu.

1000 elaniku kohta registreeriti kolmandas kvartalis kõige enam kuritegusid Harjumaal (13,2), järgnesid Pärnumaa (9%) ning Ida-Virumaa (8%).