Tapa vallas, Jootme külas asuva Kensa talu omanik Argo Remlik on mures. Tema valduste piir jookseb paar-kolmkümmend meetrit kavandatavast lähiharjutusalast eemal. Kokku viis hektarit põllumaad koos elamuga ja teist sama palju metsamaad.

"Täna on seal ligi 300 hektaril haritavat põllumaad, heinamaa ja piimafarm, rahulik kant," iseloomustas Remlik.

Mees on viimsed kümme aastat vanavanemate talu taastatud ja renoveeritud. "Plaanis oli oma väike turismiettevõte rajada, aga nüüd ei saa ma oma plaanidega edasi minna, sest olen tuleviku suhtes teadmatuses," rääkis nõutu Remlik Delfile. "Kas mul tasub oma majja investeerida ja kas mu kinnisvara väärtus nüüd ka langeb."

Remlik pole enda sõnul saanud mingit infot kavandatava harjutusala kohta mujalt kui ainult uudistest. "Teavitustöö on väga nõrk, kuulsin sellest ise uudiste vahendusel," ütles mees, kes kardab, et kui praegu oma õigusi taga ei nõua, siis võib-olla on tulevikus hilja vaidlema hakata.

Ta tunnistas, et kuna ei tea tagamaid, siis ei suhtu ta hetkel kavandatavasse harjutusalasse ka eriti hästi. Näiteks ei ole teada, kuidas hakkab ta edaspidi oma maja juurde pääsema.

Vald kobab pimeduses

Tapa vallavanem Alari Kirt rääkis Delfile, et sõltuvalt rajatava harjutusala täpsetest piiridest jääb kõnealusele maa-alale kolm kuni neli elamut, kuid maaomanikke on oluliselt rohkem.

"Saan aru inimeste murest," lausus Kirt. "Kellele see meeldiks, kui aastakümneid on esivanemate talu üles ehitatud ja nüüd tahetakse need maad ära osta. Ma siiski siiralt loodan, et inimestega saadakse rahumeelselt kokkuleppele."

Olukorras, kus elanikkond igal pool peale Tallinna ja Tartu lähiümbruse väheneb, loodab vallavanem, et mõni ohvitser tuleb koos oma perega Tapale elama ning rohkem inimesi tuleb tarbima kohalikke teenuseid. Kirt möönis, et miinuseks on loomulikult see, et suureneb liikluskoormus ja võib-olla ka müratase.

Kirdi sõnul on tegemist sadade hektarite maaga, millest osa on ka eraomanike maa. Vallavanemale teadaolevalt maaomanikega maa võõrandamisest veel räägitud ei ole ja ka vald kobab tema sõnul üsnagi pimeduses.

Pole teada, millise kokkuleppe ministeerium harjutusala alla jääva maa omanikega teeb. Kas pakutakse maadevahetust, kasutusrenti või midagi muud.

"Meile on tehtud ettepanek üldplaneeringus teatud sihtotstarbe muutmiseks. Tahame kevadeks oma planeeringu ära kehtestada," rääkis vallavanem. "Põllumeestel on ju ka vaja oma plaane teha. Nad tahavad teada, kas kevadel harida maa üles või mitte."

Vallavanem möönis, et teoreetiline on muidugi olemas ka võimalus, et inimesed müüvad maa kaitseministeeriumile ja kolivad minema.

"Eks siin tuleb kaaluda riiklike huve, inimeste heaolu ja turvalisust, kui paljude inimeste heaolu selle lähiharjutusalaga häiritakse," arutles Kirt.

"Oleme kaitseministeeriumiga rääkinud kavast kutsuda piirkonna elanikud kokku ja tutvustada neile lähiharjutusala rajamisega seonduvat," rääkis Kirt, kelle sõnul on arusaadav, et inimesi huvitab, milline lärm või tolm võib kaitseväe tegevusega harjutusalal kaasneda või kui tihti nad seal sõitma hakkavad. "Niipalju, kui me teame, siis pauku seal tegema ei hakata."

Harjutusala väljaehitamine võtab paar aastat aega

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste kinnitas Delfile, et lahinglaskmisi või muud müratekitavaid tegevusi sellel alal läbi ei hakata viidama, sest seda tehakse kaitseväe keskpolügoonil.

"Tegemist on lähiharjutusalaga, mis on eelkõige mõeldud jalaväe lahingumasinate ja muu rasketehnika meeskonnaliikmete sõiduoskuste parandamiseks," ütles Jugaste. Tema sõnul on kaitseväel vaja ala, kus oleksid esindatud erinevaid maastikutüübid, et soomukimeeskonnad oskaksid oma masinatega erinevates oludest tegutseda.

Jugaste selgitas, et lähiharjutusala planeerimine on käinud juba paar aastat, alates ajast, mil selgus, et kaitseväele on vaja hankida ka jalaväe lahingumasinad.

Teatavasti on soomusmanöövervõime arendamine riigikaitse arengukava üks peamisi prioriteete ning praegu käivad hollandlastega läbirääkimised 44 jalaväe lahingumasina hankimiseks.

Soomusmanöövervõime arendamine ei tähenda Jugaste sõnul ainult lahingumasinate ostmist, vaid paralleelselt alustatakse ka kaitseväelaste väljaõpet, vajalike hooldushoonete rajamist ning arendame välja ka sobivad väljaõppetingimused.

Jugaste meenutas, et lisaks Eesti enda vajadustele on ka liitlased hakanud alaliselt oma üksusi Eestisse roteerima. Kuu alguses jõudsid Eestisse USA jalaväe lahingumasinad Bradley ja soomustransportöörid Stryker, mis ei jää ilmselt viimasteks liitlaste raskeüksusteks.

"Kuna soomukid tulevad Tapale, siis on sinna vaja ka lähiharjutusala, selleks et soomukimeeskonnad saaksid seal väljaõpet läbi viia," tutvustas Jugaste kaitseministeeriumi plaane. "Harjutusala peab olema linnakule võimalikult lähedal, sest sõiduõpet viiakse soomukitega läbi sagedasti ning ei ole otstarbekas selleks igakord kusagile kaugele sõita."

Lähiharjutusala tuleb otse Tapa linnaku külje alla, kus keskkonnaministeerium annab kaitseministeeriumile üle kolm kinnistut. "Tõenäoliselt peame alustama läbirääkimisi ka mõnede eramaa-omanikega," rääkis Jugaste.

Jugaste sõnul võtab kogu harjutusala väljaehitamine aega paar aastat. "Ehitamine on plaanis järgmisel paaril aastal, praegu käib veel harjutusala projekteerimine," rääkis ta.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et kohalikud elanikud saavad lähiajal rohkem infot. Kuna harjutusala täpne suurus pole veel paigas ja planeerimine alles käib, siis selgub lähiajal ka maaomanike arv, kellega läbirääkimisi alustatakse. 

"Kaitseministeerium peab veel alustama läbirääkimisi eramaa omanikega, et harjutusväli piisava suurusega oleks," sõnas ta.