Tapa vaksal on juubeliaasta häbiplekk

Vabadussõja mälestusmärgiks peetava Tapa vaksalihoone aknad on Eesti 90. sünnipäeva aastal laudadega kinni löödud, lagi tilgub läbi ning kõikjal laiutavad rüüstamise ja läbustamise jäljed.

Räämas jaamahoonet Eesti tähtsaimas raudteesõlmes näeb igal aastal ligi miljon Narva ja Tartu poole rongiga liiklejat. “Tapa vaksal, mille seinal ripub mälestustahvel siin tegutsenud soomusrongidele, on Vabadussõja mälestusmärk, mida vabas Eestis, Eesti riigi omanduses, iga päev hävitatakse,” ütles Eesti Päevalehele Tapa muuseumi juhataja Harri Allandi.

Eesti 90. sünnipäeva aastal laiutab ootesaalides ja restorani ruumes laga ning tühjade alkoholipudelite armaada. Laed tilguvad läbi, seintelt koorub värvi, praod seintes laienevad. Ruuduline põrand, millel on astunud Konstantin Päts, Johan Laidoner, Lennart Meri, on kaetud prahiga, nurkades vedelevad junnid. Oma laga jätsid vaksalisse maha ka Eesti juubelifilmi “Detsembrikuumus” loojad.

Kohalikud raudteelased olid vaksalihoonest rääkides sõnaahtrad. Esiteks on juhtkond selle neil keelanud ja teiseks häbi pärast.

“Kahetsusväärne, et Eesti Raudtee ei ole leidnud võimalust pärandit säilitada ja korras hoida,” nentis Riina Soobik, vahendades kogu Eesti juubeliaasta toimkonna seisukohta. “On lubamatu, et lagunevad ajaloolise tähtsusega paigad, nagu Tapa vaksal.”

Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatter aga tunnistas, et riigifirmal pole vajadust praegu midagi olulist jaamahoone heaks teha. Piirdutakse lõhutud akende kinnilöömisega, uste lukus hoidmisega. “Meil pole hoonet vaja, oleme vaksalit mitu korda Tapa vallale pakkunud, kas või sümboolse rendi eest.”

“Eesti riik ei hooli oma ajaloost,” ütles nördinud Tapa vallavanem Kuno Rooba. Lisaks süüdistas ta raudtee esindajat pehmelt öeldes väärinformatsioonis. “Meil oli kokkulepe, et nad teevad kümne miljoni eest rekonstrueerimise projekti ja meie hakkame remondiks Euroopa struktuurifondidest raha hankima. Vald ei saa omaniku eest projekti teha. Aga aprillirahutuste järel, kui raudeeveod vähenesid, tõmmati projektiraha eelarvest maha.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressinõunik Allan Kasesalu arvates on tegemist kultuuriministeeriumi murega.

Tapa vaksalihoone valmis osaliselt 1913–1914, lõplikul kujul 1928, Eesti Vabariigi 10. sünnipäevaks. Alates 1930. aastast tegutses vaksalis esinduslik restoran. 1934 avati hoone seinal mälestustahvel 1919. aastal Tapal tegutsenud soomusrongidele. Eesti Vabariigi taassünni ja raudtee erastamise järel käis vaksal alla. Hoone suleti lõplikult 2006. aastal pärast puhveti tegevuse lakkamist.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines