Tapa joogivee solkis ära Moe piiritusetehas

Tapa linna joogivee muutis tervisele ohtlikuks Moe piiritusetehase jäätmete valamine põldudele lume sulamise ja kevadise suurvee ajal.

Samuti reostas vett Loksu sigala läga, mille jaoks pole korralikku hoidlat.

Need põhjused selgusid OÜ Salveesia koostatud Tapa linna veevärgi hüdroloogilise seire esimese etapi hinnangust, kirjutab Postimees.

Piiritusetehase jäätmeid veetakse hinnangu kohaselt põldudele samade fekaalmahutitega, mida on varem kasutatud laudaläga veoks. Seejärel künti jäätmed põldudesse sisse, kusjuures veel üleeile jätkus jäätmete vedamine põldudele Valgejõe läänekaldal, idakaldal oli sama asi üleeilseks juba lõppenud.

Samuti reostas märgatavalt vett Loksu sigala. Üleeile oli Salveesia hinnangul olukord sigala taga troostitu: vedeles mitmeaastane sõnnik, sigade korjused, luukered ja muu rämps. Sigalal pole siiani rajatud nõuetekohast läga ja sõnniku hoidlat ning ülejäägid satuvad põhjavette. Põhjavesi aga liigub Tapa linna veega varustavasse veehaardesse.

Haisva ja imeliku maitsega kraanivee kohta hakkas Tapa elanikelt kaebusi tulema eelmise nädala alguses. Pärast seda võttis tervisekaitseinspektsioon analüüsid, mis näitasid vees coli-laadsete bakterite vohamist. Tapa Vesi aga alustas vee klooritamist.

Tapa Vee juhataja Meelis Kaseväli sõnul klooritatakse vett senikaua, kuni see puhtaks saab. “Homme saame Kohtla-Järvelt korduva veeproovi analüüsi, siis vaatame,” ütles ta eile.

“Täna laborist öeldi, et baktereid on palju vähem kui esimesel korral, kuid neid ikka veel on,” ütles Virumaa tervisekaitsetalituse Lääne-Viru osakonna juhataja Sirje Nõmtak. “Olukord on parem, kuid jätkuvalt tuleb Tapa inimestel vett keeta.”