Tants teadmatuses: Eesti ametkondadel puudub ülevaade välismaal töötavatest eestlastest
Alustasime eestlaste kaardistamist kirjaga välisministeeriumisse, kust püüdsime saada vastused järgmistele küsimustele: kas teil on ülevaade, et kui palju eestlasi on viimase 5 aasta jooksul
läinud välismaale tööle; kas ja kuidas tegeletakse nende monitoorimisega; kui palju üldse riik peaks neist inimestest teadma?
Edasi järgnes pimesikumäng erinevate ametkondadega.
Välisiministeerium: "Teema kuulub siseministeeriumi all oleva rahvastikuregistri pädevusse. Välisministeeriumil ei ole sellist statistilist ülevaadet."
Siseministeerium: "Meie majas sellist infot ei ole. Tavaliselt tehakse selliste protsesside kohta uuringuid. Mingil määral võib sellist infot teada Maksu- ja tolliamet või Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumiga võiks kontakteeruda pensionide osas. Rahvastikuregistrisse ei kanna inimesed oma elukohta registreerides põhjust, miks nad välisriiki elama on asunud."
Maksu- ja tolliamet: "Maksu- ja tolliametil sellekohast infot ei ole."
Statistikaamet: "Lühike kokkuvõte 2009. aasta avaldatud uuringu tulemustest, Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell. Statistikaameti andmetel oli 2008. aastal välisriigis töösuhe pidevalt 10 000–15 000 Eesti residendil. Viie aasta jooksul töötas välismaal üle 60 000 Eesti residendi, kes enamikul juhtudest Eestisse tagasi pöördusid. Enamik välismaal töötanud Eesti residentidest on mehed. See erineb tunduvalt soolisest jaotusest Eesti tööturul hõivatute seas. Ligi pooltel välismaal töötanutest oli kas kutse- või keskeriharidus. Järgnesid konkreetsete erialaste oskusteta inimesed (näiteks põhi- ja keskharidusega). Kõrgharidusega inimeste osatähtsus oli kõige väiksem — pisut üle kümnendiku. Eesti residendid ei ole välismaal töötades jõudnud kuigi headele ametipositsioonidele. Marginaalne osa välisriikides praegu või viie eelmise aasta jooksul hõivatud Eesti residentidest töötas kõrgematel ametipositsioonidel, nagu juhid või tippspetsialistid. Samuti oli vähe ametnikke ja keskastme spetsialiste. Pisut suurem osatähtsus oli teeninduse või müügi töökohtadel, kuid valdav osa Eesti residentidest töötas siiski kas kindlate oskustega töölistena või lihttöölistena. Veidi täpsemaks minnes domineeris näiteks ehitaja ning põllumajanduse abitöölise elukutse. Eestist välisriiki tööle läinud inimesed teevad üldjuhul tööd, milleks on vaja madalamat haridustaset kui inimesel omandatud. Nii oli vaid 25% välismaale tööle suundunud kõrgema haridusega Eesti residentidest ametis tippspetsialisti, ametniku või juhina. Viiendik töötas oskus- ning kümnendik lihttöölistena."
