Tanel Ross: arstidele ja õdedele pakutav palgatõus on kavas katta haigekassa reservide arvelt
Tervishoiutöötajate esimesel streigipäeval haigekassa juhatuse esimehena tööd alustanud Tanel Ross usub, et tekkinud olukorda on võimalik konstruktiivselt lahendada ning jõuda osapooli rahuldavale kokkuleppele.
Haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul on haigekassa andnud ja annab ka edaspidi osapooltele läbirääkimiste tulemuslikuks kulgemiseks vajalikku teavet haigekassa eelarvevõimaluste ja lepingutingimuste kohta.
"Haigekassa tervishoiutöötajate streiki omalt poolt otseselt mõjutada ei saa, sest töösuhted, sealhulgas palk ja töötingimused on üldpõhimõttena tööandjate ja töövõtjate vahelise kokkuleppe küsimus," selgitas Ross Delfile.
Tema sõnul arvatakse mõnikord ekslikult, et haigekassa maksab tervishoiutöötajale palka. "Tegelikkuses maksab arstile ja õele palka ikkagi nende otsene tööandja ning seega sõltub töötasu, nagu ka töötingimused, meditsiinitöötajate ja vastavate tervishoiuasutuste vahelisest kokkuleppest," ütles Ross.
Rossi sõnul tuleb ka silmas pidada, et haigekassa poolt raviasutusele patsientidele osutatud tervishoiuteenuste eest makstav hind sisaldab lisaks palgakomponendile kõiki teisi vajalikke kulusid.
Raviteenuste hind sisaldab kõiki kulusid, mitte ainult palka
Sellised muud kulud on raviks vajalike meditsiiniseadmete kulud, näiteks instrumendid, nende steriliseerimine ja ravimid, siis ruumidega seotud kommunaal-, hooldus-, remondi- ja koristuskulud, loetles Ross.
Samuti sisaldab tervishoiuteenuste eest makstav hind patsiendi klienditeeninduse ning patsiendiga seotud meditsiinilise ja isikuinfo haldamise-, hoidmise ja liikumisega seotud kulusid, büroo-, juhtimis- ja halduskulusid, pesu pesemist, haigete toitlustamist ja jäätmekäitlust.
"Kõike eeltoodut arvestades teeb haigekassa juhatus nõukogule ettepaneku raviteenuste hindade ja sealhulgas ka palgakomponendi muutmiseks," ütles Ross.
Praeguse seisuga on haigekassa nõukogu kinnitanud arstide palgakomponendi kasvuks tervishoiuteenuste hindades järgmisel aastal kolm protsenti ja õdedel – hooldajatel kuus protsenti.
Rossi kinnitusel on läbirääkimiste osapooled esitanud ka ettepanekuid, mis mõnevõrra erinevad haigekassa nõukogu praegusest seisukohast.
Palgatõus kaetakse haigekassa jaotamata tulemi arvelt
Haigekassa reservides sisalduvad reservkapital, riskireserv ja jaotamata tulem, mis kokku moodustasud selle aasta alguses 229,2 miljonit eurot.
"Haigekassa saab reservidest kulutada täpselt nii palju, kui seadus lubab," märkis Ross. "Neid reserve on haigekassa möödunud aastatel kasutanud ja kasutab ka sellel aastal. Näeme ette reservide kasutamist ka järgnevatel aastatel, sest on ette näha, et ravikindlustussüsteemi kulud ületavad järgmisel paaril aastal haigekassa iga-aastaseid tulusid."
Ka tervishoiutöötajate palgatõus on Rossi sõnul planeeritud katta haigekassa kogutud reservide, täpsemalt jaotamata tulemi arvelt.
"Konkreetselt on lähiaastatel vaja kasutada reserve lisaks palgatõusule ka selleks, et katta soodusravimite ja ajutise töövõimetuse kulude kasvu, mille eeldatav tõus järgmisel aastal on vastavalt kaheksa ja kuus protsenti," ütles Ross ja lisas, et sama raha eest tuleb parandada ravi kättesaadavust ning võimaldada inimestele tõenduspõhiseid uusi ravimeetodeid.
Tasakaalus eelarve
Ross lisas, et natukenegi pikemas perspektiivis peab aga haigekassa eelarve jõudma tasakaalu, sest kogutud varade arvelt ei ole võimalik pidevalt rahastada tulude ja kulude vahet.
"Haigekassa peab samuti hoidma reservide vajalikku taset, et olla valmis sotsiaalmaksu tulude vähenemiseks ja katta ka muid riske," lausus Ross.
Rossi hinnangul vajab töövõimetushüvitiste süsteem muutusi ja kaaluda tuleb haigushüvitiste eelarvest välja viimist
"Usun, et muutuste eesmärgiks peab olema tööle naasmise toetamine töövõimetusperioodi lõppedes ning üldisemalt inimeste abistamine ennetamaks püsivat töövõimetust ja töötust," ütles Ross. "Seetõttu olen isiklikult seisukohal, et peaks kaaluma töövõimetushüvitise haigekassast välja viimist."
Selle võimaliku reformi mõju haigekassa eelarvele on Rossi sõnul aga veel vara hinnata.
Sotsiaalmaksu suurenemisest ei ole juttu olnud
Rossi sõnul ei ole sotsiaalmaksu suurenemisest praegu juttu olnud. "Praeguste prognooside kohaselt kasvab sotsiaalmaksu laekumine järgmise paari aasta jooksul vahemikus kuus kuni seitse protsenti ning seega suureneb kolme aasta jooksul ravikindlustusse suunatud vahendite maht vähemalt viiendiku võrra," kõneles Ross maksulaekumisest.
Pikemas perspektiivis on aga tervishoiusektori rahastamise jätkusuutlikkuse diskussioon Eestis, nagu ka laiemalt arenenud lääneriikides, kestnud juba mõnda aega.
"Mitmed eksperdid on väitnud, et praegune süsteem vajab tulevikus täiendamist, et tagada tervishoiu õige rahastamine, kui inimesed elavad üha kauem ja soovivad üha paremaid raviteenuseid," sõnas Ross. "Need muudatused aga nõuavad eelolevatel aastatel põhjalikumat arutelu ja analüüsi."
