"Oleme viimasel kolmel aastal palku tõstnud kuus protsenti aastas, see teeb kokku 19,5 protsenti - ma ei usu, et Delfis palgad nii palju tõusnud on kui meil," rääkis Tamm Delfile ning kiitis tänavu sügiseni ametis olnud ametiühingu peausaldusisikut Alexander Martynenkot, kelle abil neil aastatel kokkulepped tööandja ja töövõtja vahel saavutatud on. "Ta oli asjalik ja energiline, mõlemad pooled pidasid temast lugu," sõnas Tamm. Samuti kinnitas Tamm, et tema soov palku tõsta ei ole kuhugi kadunud, kuid Martynenko ametiaja läbi saamise järel alanud segadused ametiühingus uue peausaldusisiku valimise ümber on päädinud palgaläbirääkimiste katkemisega. "Kes jääb süüdi?" küsib Tamm, kelle sõnul on tema töötajate palgad alati olnud kokkulepitud miinimumist umbes viiendiku võrra suuremad. "Kui muidu on minimaalne bruto 800 juures, siis meil on see 1000 kandis," sõnas ta.

ETTA juhatuse esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul on kurja juur selles, et kaks kaheaastast ametiaega ametis olnud Martynenko hakkas tööandja poole hoidma ja kaotas sellega töötajate usalduse. Kui peausaldusisiku valimine oktoobri teises pooles taas päevakorda tõusis, lõppes see Martynenko jaoks ühingust väljaviskamisega.

„Martynenko valis ennast ise tagasi peausaldusisikuks,“ selgitas Toomel oktoobri sündmusi ja lisas, et enne valimis sõlmitud kokkuleppe järgi oleks Martynenko pidanud tagasi valituks saamiseks kokku kutsuma üldkoosoleku, kus oleks toimunud hääletus, kuid seda ta ei teinud. „Bussijuhid, kelle seas Martynenkol eriti usaldust ei ole, teatasid lõpuks, et kutsuvad ise üldkoosoleku kokku, et peausaldusisik ära valida. Sellest kuulnud kutsus Martynenko järgmiseks päevaks kokku osakonna juhatuse ja lasi ennast seal peausaldusisikuks valida,“ sõnas Toomel ja lisas, et Martynenko vormistas ära ka kõik dokumendid ja oli valmis ametis jätkama korrektseid valimisi korraldamata.

Seadus ja põhikiri ei klapi

Martynenko ei ole sündmuste sellise kirjeldusega nõus. „Esiteks toimusid ETTA kõikides osakondades usaldusisikute valimised ja selle kallal ETTA ei norinud – nõuded olid täidetud. Edasi – meil on olemas 2012. aastast, kui olid eelmised usaldusisikute valimised, protokoll, millest on näha, kuidas usaldusisikud valisid endi seast peausaldusisiku. Täpselt nagu ütleb töötajate usaldusisiku seadus. Pärast seda toimus üldkoosolek, mis kinnitas selle tulemuse.“ Martynenko sõnul tehti tänavu samuti – usaldusisikud valisid 20. oktoobril endi seast peausaldusisikuks kaheksa poolt- ja kolme vastuhäälega tema ning seadusega on see kooskõlas. „Kusjuures ei ole peausaldusisikul mingeid lisaõigusi, ta on sisuliselt brigadir, kes korraldab usaldusisikute tööd. Ta ei saa ilma juhatuse heakskiiduta ühtegi otsust vastu võtta ega kellegi jutul käia,“ märkis Martynenko.

ETTA põhikirjas Martynenko kirjeldatud protseduuri aga kirjas ei ole. „Mitme usaldusisiku valimisel otsustab osakonna üldkoosolek, kes usaldusisikutest on peausaldusisik,“ dikteerib põhikiri. Nii Tamm kui ka Martynenko nendivad, et ETTA põhikiri ja töötajate usaldusisku seadus on omavahel vastuolus.

Küll aga on ühingul õigus liikmeid enda hulgast põhikirja rikkumise pärast välja visata. Martynenko saigi ta 23. oktoobril kirja, millest sai teada, et vahepeal kokku kutsutud elektroonilisel ETTA juhatuse koosolekul otsustati ta ühingust välja visata. „Mind aeti välja,“ sõnas ta. Põhikirja korduva rikkumise pärast, nagu kirjas seisab.

Toomeli sõnul oli selle põhjus lihtne: kriitiline mass ühingu liikmeid oli hakanud tundma, et Martynenko ei seisa mitte nende, vaid hoopis tööandja huvide eest ning ei pidanud tema ametis jätkamist võimalikuks. „Meie endine usaldusisik Aleksander Martynenko oli tööandjale väga mugav – kunagi midagi tööandjalt ei nõudnud ja tegi täpselt seda, mida tööandja tahtis. Bussi-, trolli- ja trammijuhid ei ole temaga tegelikult viimasel ajal rahul olnud ja see rahulolematus on kasvanud. Kuna ta ennast ebaseaduslikult valis uuesti, siis see ka eskaleerus.“

Palgakokkulepe oli peaaegu olemas

Sellest kuulnud ja vastuolusid vaaginud, otsustas Tallinna linnatranspordi AS ehk tööandja palgaläbirääkimised katkestada. Kusjuures nii ETTA juht Toomel kui ka Martynenko kinnitasid, et augusti algusest peale käinud läbirääkimised olid tolle hetkeni kenasti sujunud ja kokkuleppele oldi üsnagi lähedal. „Tööandjal polnud mingit põhjust läbirääkimisi katkestada – ametiühingu ajakava ja delegatsioon oli paigas ja tegi head tööd,“ leidis ETTA juht Toomel. Et läbirääkimised olid pooleli, siis pole tema sõnutsi praegu mõtet täpsetest arvudest rääkida, kuid suurusjärgud olid paigas. Täpsemalt oldi sellisel kursil, et eeloleval aastal oleks palk tõusund veidi vähem kui eelmisel ning ülejärgmisel aasta jällegi veidi rohkem. „Ju tööandja ei tahtnud siis palku tõsta,“ pakkus Toomel, miks läbirääkimised katki jäid.

Martynenko ja Tamm aga seisavad teisel pool rindejoont ja leiavad, et ETTA on käitunud ebademokraatlikult.

24. oktoobril toimunud üldkoosolekul ei õnnestunud ETTA-l välja visatud Martynenko asemele uut usaldusisikut valida, sest foorumit ei saadud täis. Sel laupäeval, 7. novembril toimus Europa hotellis uus üldkoosolek, mille esimene päevakorrapunkt oli taas usaldusisiku valimine ning seekord oli ETTA otsustanud valimiste õnnestumise tagamiseks lubada volitustega hääletamist.

„40-50 inimest kasutas enam kui 200 inimese volikirju,“ võttis Martynenko metoodika kokku ning märkis, et juriidiliselt ei pruukinud siin ju midagi valesti olla, kuid riivas sellegipoolest paljude ühingu liikmete demokraatianärvi. Samuti olid üritusele palgatud turvamehed, et rahulolematuid koosolekult eemal hoida. Kuuldavasti ei pääsenud huvigrupid tõuklemata.

Sünnib uus ametiühing

„Enno Tamm oli samaks ajaks kutsunud kokku uue ametiühingu loomise koosoleku ja püüdis seal hotelli registratuuris oma liikmetega rääkida, aga koosolekuruumi me teda sel põhjusel ei lasknud. Tema, ütleme, käsilased tahtsid tulla sinna meie inimesi hirmutama ja oma samaks ajaks kokku kutsutud koosolekule ajama,“ kirjeldas Toomel opositsiooni tegevust. Küsinud Martynenkolt, kas tööandja esindaja viibimine ametiühingu osakonna üldkoosolekul on erakordne, sõnas ta, et tööandja esindaja kohalolek oli juba enne tema ametiaega olnud äärmiselt tavapärane ning nii töötajad kii ka tööandjad on omavahel otse suhtlemisest väga huvitatud olnud.

Ja tulemus? Ukse taha jäänud seltskond otsustas asutada uue ja demokraatlikuma ühingu. Toomeli sõnul on ühingu loomise taga Tamm. Tamme sõnul kuulis ta uue ühingu loomise mõttest sealsamas hotellis viibitud 15 minuti sees. Martynenko sõnul palusid ETTA tegevuses pettunud ühingu lihtliikmed uue ühingu loomiseks tema abi ja ta nõustus. Samuti kinnitas ta, et Tammel selles igasugune roll puudub. Sõltumatu transporditöötajate ametiühingu nimeline organisatsioon ongi nüüd registreerimisel – puudu on vaid mõned digiallkirjad ja järgmiseks nädalaks peaks sellega korras olema.

„Teeme oma kollektiivlepingu projekti, kutsume tööandja läbirääkimistele ja üritame samadel tingimustel sõlmida lepingu, mis ETTA kaudu läbi rääkides kokku said lepitud,“ sõnas Martynenko ja nentis, et linna eelarverong on selleks korraks tõepoolest kahjuks läinud. „Millal uus leping kehtima hakkab, see sõltub tõesti linnaeelarve võimalustest. Mul on selline imelik tunne, et ETTA tegi kõik, et transporditöötajate palgatõusu 1. jaanuaril ei tuleks,“ tõdes ta ja avaldas lootust, et palgatõus ei lükku edasi terve aasta võrra. „Me saame hakkama. Ei ole mõtet kedagi süüdistada, vaid tuleb lihtsalt edasi minna,“ kinnitas ta.

Oleks nagu terav lugu, aga tüli ei ole

ETTA juhi Toomeli kinnitusel sai laupäevane üldkoosolek seekord uue usaldusisiku valitud ning edastas info selle kohta eile ka Tallinna linnatranspordi AS-ile ning eeldab, et palgakõnelused saavad nüüd jätkuda sealt, kust kaks nädalat tagasi pooleli jäid. „Meil tööandjaga tüli ei ole, meil etteheited puuduvad. Peausaldusisiku teema on puhtalt meie siseasi ja loodame normaalsed suhted taastada,“ sõnas Toomel.

Tööandja, Tallinna linnatranspordi AS-i juht Enno Tamm ütles aga eile Delfile, et tal aga aimugi, kumma ametiühinguga ta läbi peaks rääkima ja kes täpselt neid esindab ning ühe päevaga ei jõuaks niikuinii neid lukku lüüa. Palgatõusude allikas, linnaeelarve on aga linnavalitsuses laual juba homme ning võib arvata, et Tallina transporditöötajad jaanuaris harjumuspärast palgatõusu ei näe.