“Tegemist ei ole üldsegi mitte haruldase linnuga ning oluline ongi, et aasta lind oleks lihtne ja atraktiivne kõigi jaoks, sest meie eesmärk on tuua rohkem inimesi lindude vaatlemise ja uurimise juurde,” ütles ETAle Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees Andres Kalamees. “Selles mõttes on harakas sobiv, et kui mitte kädina järgi, siis välimust mööda tunneb teda küllap igaüks.”

Haraka kohta on levinud väga palju rahvapärimusi ja tuntud on ta rahva seas ka lobiseja, pikanäpumehe, munavarga, kätsaka ja kiitsarajaka nimede all. “Aasta jooksul me nüüd püüamegi inimestele haraka kohta rohkem infot jagada, sest mitte kõik rahvapärimused ei vasta ju tõele,” rääkis Kalamees ornitoloogiaühingu plaanidest. Muinasjuttudest on harakas tuntud kui kõige läikiva armastaja, samuti on neil kombeks väiksemate lindude pesi rüüstata, sea mollist toitu ning peenrast kartuleid ja maasikaid näpata. Samas on inimeste suhtes harakas siiski üsna umbusklik.

Aasta lindude valimise komme on ornitoloogiaühingu algatusena Eestis nüüd juba üheksa aastat vana ning aasta linnu tiitlit on varem kandnud rukkirääk, suurkoovitaja, sookurg, must-toonekurg, terve kirjurähnide perekond, suitsupääsuke, kiivitaja ning mullu kodu- ja põldvarblane.