Tänavu on uppunud 19 inimest, mullu samal ajal oli neid vaid üheksa – milles asi?

Tänavukevadine uppumissurmade statistika, mis siseministeeriumist ja päästeametist igal hommikul avalikkuseni jõuab, on pehmelt öeldes ehmatav. Näiteks reede, 13. mai hommikul sai ennast šokeerida järgmiste arvudega: mullu samaks kuupäevaks oli uppunuid üheksa, tänavu on neid 19. See vahe on enam kui kahekordne, nädal tagasi olid kõrvuti pea kolmekordse vahega arvud. Tekib küsimus, kas tõesti on järsku lahvatanud uppumisbuum ja kas päästjate ennetuskampaaniad on liiva jooksnud. Päästeamet kinnitab, et asi on siiski statistika iseärasustes.

Päästeameti arendusosakonna analüütik Helina Uku sõnas nädala alguses Delfile, et neid arve kõrvutades peab kõigepealt arvestama sellega, et tänavuste arvude puhul on tegemist operatiivstatistikaga ehk et see arv võib asjaolude selgumise käigus veel oluliselt muutuda.

„Käesoleval aastal on uppunute operatiivstatistikas küll juba 18 uppunut, kuid nende hulgas on ka kolm vannis uppunut, kes ei ole otseselt päästeameti ennetustegevuse vastutusala,“ sõnas ta. Küllap tuleb siin näppu vibutada gaasiboilerite ja nende omanike suunas, kes on oma vannitoad õhukindlaks remontinud ja seadmed hooletusse jätnud. Ühesõnaga vanni uppunud inimesed kajastuvad tänavuses statistikas, kuid mulluses mitte ja nii paistabki mullune arv kohe väiksem. Sama käib lõpule jõudnud kriminaaluurimiste kohta – kui uurimise tulemusel selgub, et uppumise ennetamine ei oleks kuidagi olnud päästeameti võimuses, siis kukub surm ameti statistikast välja.

Uku märgib, et enne 2014. aastat ei arvestatud vanni uppumisi üldse uppunute operatiivstatistikasse, kuigi surma põhjusena oli tegemist uppumistega. "Seega peame arvestama, et ka eelnevate aastate arvud võivad vannis uppunute võrra suuremad olla. Kuna uppumisele eelnenud tegevuse väljaselgitamine ja erinevad ekspertiisid võtavad aega, siis ei saa momendil välistada ka mõne suitsiidse uppumise olemasolu operatiivstatistikas,“ rääkis Uku ja pakkus võrdlemiseks välja natuke spetsiifilisema lähenemise.

„Kui jätame kõrvale vannid, siis on 9. mai seisuga 15 uppunut, eelmise viie aasta sama perioodi keskmine oli 10 – vahemikus 6–15 – uppunut.“ Uku sõnul saab olemasoleva info põhjal praegu selgelt öelda, et neli inimest uppusid kalastamise käigus, eelmisel aastal oli neid samal ajal kaks, kuid 2014. aastal kaheksa. Neli uppunut leiti tugevate roiskumistunnustega, neist üks võis jääda kadunuks juba eelmisel aastal. Ujumise tõttu uppumisi sel aastal veel toimunud ei ole, samas kui 2015. aastal juba üks oli. Enamus uppumisi on toimunud segastel asjaoludel nagu rippsillalt jõkke kukkumine, kaks kaevust ja kaks kraavist leitud uppunut.

„Seega ei näe paanikaks põhjust, pigem võib väita, et on paigalseis,“ kinnitas Uku.