1999. aasta jooksul registreeriti Eestis 3198, 2000. aastal 3701 ja 2001. aastal 3670 loomahammustust.
Kolmveerand tänavuste loomahammustuste ohvritest ehk 2608 inimest kannatasid koerte tõttu. 464 juhul oli hammustajaks kass, 105 korral veis, 97 korral rebane, 75 korral kährik, 25 juhul teised metsloomad. 34 juhul oli hammustajaks rott ning kolmel korral hobune.
Tallinnas registreeriti oktoobris 71 loomahammustust. Tallinnas on suurim koerahammustuste piirkond Lasnamäe, kus eelmisel aastal sattus seetõttu arsti juurde 270 inimest. Mustamäel vajas koera käest hammustada saamise järel arstiabi 190 inimest, Nõmmel 162 ja Põhja-Tallinnas 152. Ka kõige agressiivsemad kassid olid eelmisel aastal Lasnamäel, kus registreeriti 30 hammustust.
Jürgensi sõnul on sel aastal leitud päris palju marutõbiseid loomi: rebaseid 110, kährikuid 94, veiseid 15, koeri 15, kasse 14. Veterinaaride vaatevälja on sattunud ka kaks marutõbist mäkra, kaks ilvest ja üks tuhkur.
Et marutõbised loomad püüavad tungida ka koduaedadesse, siis palub tervisekaitse hoiduda võõraste loomase puudutamisest. Vanemad peaks jälgima, et lapsed ei mängiks võõra koera või kassiga või koduõue jalutanud rebasekutsikaga. Oma loomad tuleb vaktsineerida, lausus Jürgens.
Kui loom on rünnanud, tuleb abi otsida traumapunktist või Tallinnas antiraabilisest kabinetist. Loomalt inimesele marutaud levib, aga inimeselt inimesele mitte. Vältida saab marutaudi kaitsesüstimisega, aga ravi selle haiguse vastu pole. Kaitsesüst aitab ka siis, kui vaktsineerida pärast haige looma käest hammustada saamist.
Viimane teadaolev inimese marutaudi suremise juhtum oli Eestis 1986. aastal Järvamaal, kus tüdruk oli toitnud haiget metskitse.
