Tänavu on palju eluohtlikult mürgist seent punakat narmasnutti
Bioloog ja botaanik Tõnu Ploompuu märkis, et punakas narmasnutt on üks eesti mürgisemaid seeni.
Ploompuu sõnul põhjustab seenes sisaldav mürkaine muskariin mitmesuguseid raskeid seedehäireid ja eelkõige närvisüsteemi kaudu erinevate organite talitluse muutusi (südame- ja hingamishäired, silmaava ahenemine).
Nõrgema tervise korral või tundlikumatel inimestel võib mürgitus kergesti surmaga lõppeda.
Punakat narmasnutti leidub tänavu palju. Teda kasvab kesksuvel parkides, salumetsades, sarapikes. Teistest mürgistest narmasnuttidest teeb teda ohtlikumaks ka meeldiv välimus ja ahvatlev suurus.
Seent võib kergesti segi ajada varasuvel esineva hea söögiseene kevad-võluheinikuga, aga ka šampinjonide ja valkjate pilvikutega. Narmasnuttide tunnuseks on radiaalkiulisest pinnast veidi triibuline keskse kühmuga kübar. Punakal narmasnutil ilmub vigastuste kohale punakas toon.
Kahtlast valkjat seent tuleks vigastada ja oodata vähemalt pool päeva – vahel ilmub hoiatav värvus väga aeglaselt. Selle seene lõhna peetakse üldiselt ebameeldivaks.
Ploompuu tulets kõigile meelde, et söögiks tohib korjata ainult neid seeni, mida hästi tuntakse.
"Hea välimus ja lõhn või ussitamine ei ole söögiseene tunnuseks!" manitses bioloog. "Kui leitud seen ei kuulu ka Eesti ohtlike seente nimekirja, ei välista see tundmatu seene ohtlikkust. Tegemist võib olla väga haruldase liigiga või mõne kliima soojenemise tõttu Eestisse jõudnud meil seni leidmata lõunapoolse väga ohtliku liigiga."
