Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soone sõnul juhtuvad õnnetused valdavalt õdedega. „Õed vigastavad end peamiselt süstides ja protseduure tehes ehk siis nende vahenditega, millega patsiendi ligi ollakse. Väga halval juhul on nii ka C-hepatiit saadud,” kommenteeris Soon ajalehele Meditsiiniuudised ja lisas, et mõnevõrra üllatuslik on, et küllalt palju esineb agressiivse patsiendi poolseid rünnakuid või on viimane ettearvamatult käitunud.

Kui õdedele on suurimaks ohuks torkeõnnetused, siis arstid on kimpus pigem füüsilise ülekoormusega ja sellest tulenevate haigustega. „Näiteks ultraheli tegevatel arstidel võib tekkida käe ülekoormus ja kirurgidel ebamugavas asendis olemisest kaela- ja seljavaevused,” loetles Soon.

Kinnipidamisasutusasutuste meedikud seisavad aga silmitsi piisknakkuse teel leviva tuberkuloosiohuga. Soone sõnul on haigestumised jäänud siiski mõne aasta tagusesse aega.