Tänasest võib minna jalgsi Peipsi järve jääle
Alates 21. jaanuarist on lubatud Eesti poolel minna jalgsi Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve jääle nii Jõgeva, Tartu kui ka Põlva maakonna piires. Seda kuni piirirežiimi alani.
Samuti on samast kuupäevast lubatud liigelda Pihkva ja Lämmijärve jääl mootorkelkude ja ATV-dega. Seda Eesti riigi poolel kuni piirirežiimi alani.
Alates 23. jaanuarist leevendatakse järvejääle mineku piiranguid veelgi, siis lubatakse maastikusõidukitega minna ka Peipsi järvele. Silmas tuleb pidada seda, et jääle minek on keelatud mistahes sõiduauto või traktoriga.
Piirivalvurid hoiatavad, et ohtlik ning seetõttu ka keelatud on liikumine nii jalgsi kui ka transpordivahendiga Uhtinina ja Piirissaare vahelisel alal, Salusaarele ligemale kui 100 meetrit ning ojade ja jõgede suudmetele lähemal kui 150 meetrit. Viimatine jääluure näitas, et Pihkva- ja Lämmijärvel on jää paksus keskmiselt 15-20 cm, Peipsi järvel 15-18 cm.
Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson soovitas, et kalastushuvilised arvestaksid riietumisel kindlasti kestvate külmadega, võtaksid kaasa jäänaasklid, laetud mobiiltelefoni, navigatsiooniseadme ja paneksid selga päästevesti. „Jalgsi järvele minnes tuleks arvestada lisaks ka oma füüsilise ja tervisliku seisundiga. Hinnata oma võimeid objektiivselt, et kas suudetakse probleemideta ka hiljem kaldale naasta,“ viitas Mikson.
Et kalastamine kulgeks probleemideta, tasuks enne järvele väljumist küsida kordonist lisainformatsiooni täiendavalt jääolude, kehtivate piirangute ja piirirežiimi ala tähistuse, kulgemise kohta. Tulenevalt piirirežiimi eeskirja nõudest, tuleb maastikusõidukiga Lämmi ja Pihkva järvele väljumine registreerida lähimas kordonis. Peipsi järvel peab maastikusõidukiga järvele väljumise registreerima kordonis, kui minnakse kaldast kaugemale kui 1 km.
Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldasse jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:
· Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat teavet kordonist.
· Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest.
· Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada.
· Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel.
· Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine on ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel.
· Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada.
· Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde.
· Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks.
