RIAl on hetkel kokku 11 põhivaldkonda, ametiks saamine puudutab kõige rohkem kahte infoturbega tegelevat osakonda. Lisaks saab amet juurde veel ühe valdkonna - järelevalve, teatas RIA.

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab nö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi, kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Ameti täiesti uus funktsioon on järelevalve, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Riigikantselei on välja kuulutanud konkursi riigi infosüsteemi ameti peadirektori leidmiseks.

Kõik RIA senised valdkonnad jätkavad oma tööd endises mahus. RIA ümberkorraldamise ja küberturbe valdkonna laienemisega seotud vahendite lisavajadus on 0,8 miljonit eurot aastas.