Täna tähistatakse esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva
E-jäätmed on elektroonikajäätmete lühendnimetus. Maailmas tekib neid hinnanguliselt 50 miljonit tonni aastas. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid. Teise osa moodustavad suured kodumasinad ning kütte- ja jahutusseadmed.
„Tekkivaist e-jäätmetest taaskasutatakse vaid 20%. See tähendab , et kaduma läheb hulk väärtuslikku materjali, mida saaks uuesti ringlusesse võtta,“ ütles keskkonnaminister Kiisler, kes lisas: „Selleks, et e-jäätmed jõuaks ringlusse, tuleb need õigesse kohta viia. Loodan, et e-jäätmete debüütpäev suurendab inimeste teadlikkust, kuhu kasutuskõlbmatuks muutunud esemed viia.“
„Tarbijad mängivad olulist rolli e-jäätmete taasakasutuses. See saab alguse õigesse kohta ja õigetele isikutele e-jäätmete üleandmisest,” sõnas e-jäätmete kogumisega tegeleva EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa. „Kasutuks muutunud elektril töötavate asjade, alatest puldiautost ja lõpetades külmkapiga, koht ei ole prügikastis või selle kõrval. Olenevalt suurusest ootavad nad ostukohta või jäätmejaama toimetamist,” lisas Vetsa.
Just teadlikkuse suurendamiseks käivitab EES-Ringlus kuuajalise e-jäätmete kampaania, kes kutsub inimesi kasutama www.kuhuviia.ee mobiilirakendust. Tolle abil leiab igaüks endale lähima koha e-jäätmete äraandmiseks.
E-jäätmetele kehtib tootjavastutus. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte järgi peab tootja tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootja omakorda paneb selle kulu toote hinda, mille maksab kinni tarbija. Viimane tähendab, et rakendub jäätmeseaduse teine oluline põhimõte – saastaja maksab.
Keskkonnainspektsioon kontrollib igal aastal tootjavastutuse süsteemiga mitte liitunud ettevõtteid, tagamaks, et kõik tootjad panustaksid süsteemi toimimisse. Nende kontrollide raames vaadatakse üle kogu tegevusahel, alustades kogumisvõrgustiku piisavusest, lõpetades müügikohas elektroonikajäätmete kogumise kohta jagatava infoga.
Eestis lasti 2016. aastal elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestis müügile 15 865 tonni. 2016. aastal koguti e-jäätmeid kokku 12 9222 tonni. Eestis käideldi 8281 tonni, teistes liikmesriikides 3299 tonni ning väljaspool EL-i 1340 tonni elektri- ja elektroonikajäätmeid.
Varasemate aastate võrdlused siin:
2015:
Lasti turule elektri- ja elektroonikaseadmeid: 15448 tonni
Elektroonikaromusid ehk jäätmeid koguti: 5647 tonni
Eestis käideldi: 4096 tonni
Teises liikmesriigis käideldi (Eestis tekkinud jäätmeid): 1550 tonni
2014:
Lasti turule elektri- ja elektroonikaseadmeid: 15101 tonni
Elektroonikaromusid ehk jäätmeid koguti: 5140 tonni
