Täna on ülemaailme tervisepäev, mis keskendub tänavu putukate poolt levitatavatele haigustele
Tuntuimad haigustekitajate siirutajad on sääsed, puugid, kärbsed, liivakärbsed ja kirbud. Need on valdavalt verdimevate putukad, kes haige või haigustekitajaid kandva inimese või looma peal toitudes imevad koos verega endasse ka haigustekitajad. Järgmisel „toidulaual“ maandudes kannavad nad saadud haigustekitajad üle ja nakatavad terveid inimesi.
Eestis on levinumaks putukate poolt vahendatavaks haiguseks erinevad puuknakkused. Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114.
Harvaesinevate juhtudena registreeritakse Eestis ka tulareemiat. Muudest siirutaja-tekkelistest haigustest on reisijad Eestisse toonud põhiliselt malaariat, üks kuni kuus juhtu aastas ning viimastel aastatel ka denge-viirusnakkust.
Siirutaja-tekkelised nakkushaigused on raske kuluga ning tõsiste tüsistustega lõppevad haigused, mis moodustavad kokku üle 17% kõigist inimese nakkushaigustest maailmas. Igal aastal nakatub siirutaja-tekkelistesse haigustesse üle ühe miljardi inimese, kellest sureb üle ühe miljoni haige.
Vaktsineerimisega on senini võimalik inimesi kaitsta ainult väheste siirutaja-tekkeliste haiguste – eeskätt puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi ja kollapalaviku – vastu.
Peamistest siirutajatest sääsed kannavad inimesele üle malaaria, denge, kollapalaviku, jaapani entsefaliidi, chikungunya, Lääne-Niiluse, lümfaatilise filariaasi ja Zika-viirusnakkuse tekitajaid. Liivakärbes kannab üle leišmaniaasi tekitajaid, kirbud – katku ja riketsiooside tekitajaid, kärbsed – Aafrika trüpanosomiaasi ehk aafrika unetõve ja onkotsertsiaasi tekitajaid ning puugid – puukentsefaliidi, puukborrelioosi, erlihhioosi, anaplasmoosi, babesioosi, Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku, puugi-tekkelise riketsioosi ja taastuva palaviku, Q-palaviku ning tulareemia tekitajaid.
Kuna haigustekitajaid siirutavate putukate arvukus ja levik sõltub oluliselt nende paljunemiseks sobivate keskkonna- ja kliimatingimuste olemasolust, on kliima- ja keskkonnatingimuste ning maa kasutamise muutumise tõttu oluliselt suurenenud siirutajate arvukus ning leviku ulatus. Seega peavad reisijad arvestama, et nakatumise oht siirutaja-tekkelistesse haigustesse on maailma mõnedes piirkondades väga kõrge.
