Täna mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid

 (33)
Täna mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid
Sinised pisarad Vabaduse väljakul: juudiküüditamise mälestamine mullu TallinnasFoto: Andres Putting

Täna, 14. juunil möödub 77 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti.

Tallinnas meenutatakse ohvreid mälestustseremoonia ja “Pisarate mere” installatsiooniga Vabaduse väljakul.

Kell 12 algab mälestustseremoonia Hirvepargis Lindamäel. Samal ajal täidavad Vabaduse väljaku tuhanded “pisarad” ehk helesinised õhupallid.

"Meie igapäevane elukorraldus on väärtus, mida me ei oska igapäevaselt märgata, kuid on alus selleks, et õppida, areneda, lähedastega koos olla ja elada täiel rinnal. Me peame mäletama ajaloost neid lugusid, mis näitavad meile ohte ja peame neist lugudest õppima,” ütles Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.

Tänavu aitavad just Pelgulinna Gümnaasiumi õpilased 14. juuni varahommikul Inimõiguste Instituuti, et Vabaduse väljak kattuks ohvreid mälestavate “pisaratega”.

Tallinnas Vabaduse väljakul on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. a toimunu otseselt puudutas – muuhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud, need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed.

Nimekirjas on ka 1940. a küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.

Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi need on biolagunevast materjalist, võivad need siiski loodust kahjustada.

Seotud lood:

Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest kui kaua ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasajuga installatsiooni ei toimu.

Tallinnas Liiva kalmistul toimub kell 16.00 terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal hukkunuid.

Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud Pirita-Kosel Scheeli krundil massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud.

Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke.

Kell 16.00 algab Patarei vanglas Eesti Mälu Instituudi avalik arutelu “Kommunism: eesmärk pühitseb abinõu”.

Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Mälu Instituudi uurimisjuht Toomas Hiio mõtisklevad kommunistliku teooria ja praktika seotuse üle. Toimub ka tasuta ekskursioon Patarei vanglas.

"Mõnikord väidetakse, et kommunistlik idee klassivõitlusest ja klassivabast ühiskonnast on valesti tõlgendatud võrdsuse taotlus. 20. sajandi punaterrori kogemus aga tõestab, et inimene ja inimlikkus olid sellest ideest lähtunud kommunistliku võimu jaoks ebaolulised.

Ka 1941. aasta juuniküüditamisel oli selge poliitiline ja ideoloogiline eesmärk muuta vägivaldselt Eesti elanikkonna koosseisu,” sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSV julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks.

Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed.

Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.

Mälestame 14. juunil süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Pelgulinna Gümnaasiumi õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik ja Justiitsministeerium.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare