Täna kirjutati lõpukirjandit

 (40)
Eksam
Päevaleht/Pressifoto, Raigo Pajula

Täna kell 10 asub teiste keskkoolilõpetajatega koos küpsuskirjandit kirjutama ka 58-aastane Aadu Jõgiaas.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, antakse viimase aasta Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Jõgiaasale suve hakul üle keskharidust kinnitav tunnistus – seega saab temast vanemaid äsja keskhariduse omandanuid, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Päris kindlasti on ta taasiseseisvunud Eesti kõige vanem riigieksami tegija. Seni hoiavad „rekordit” üks 55-aastane mees ja sama vana naine, ent nende vägiteod jäävad 1990. aastate teise poolde.

„Nõukogude ajal omandatud haridusest ei piisa, et tänapäeva kõrgkooli minna,” annab Jõgiaas märku sellest, miks ta otsustas uuesti koolipinki istuda. „Algul kavatsesin sooritada ainult riigieksamid, kuid pooletunnine vestlus kooli direktoriga aitas mul mõista Nõukogude ja tänapäevase hariduse erinevusi,” selgitab ta ja lisab, et programmid ning isegi õpetatavad ained on täiesti muutunud.

„Kirjanduse ja ajaloo käsitlemine on täiesti uuel tasemel. Meie jaoks ei olnud tollal olemas väliseesti kirjanikke ja me ei teadnud üldse, kui palju head eesti kirjandust avaldati välismaal,” toob ta näite.

Edasi ülikooli

Aasta aega igal nädalal kahel õhtul kaheksa tundi koolis käinud Jõgiaas räägib, et enamasti mitukümmend aastat nooremad klassikaaslased ning temast nooremad õpetajadki kohanesid temaga üllatavalt kiiresti. „Naaberklasside õpilased pidasid mind algul küll õpetajaks ja teretasid viisakalt,” muheleb mees.

Oma lemmikõppeaineteks nimetab Jõgiaas ilma kõhkluseta kõike, mis puudutab humanitaarvaldkonda, eriti kirjandust ja ajalugu.

Tänaseks kirjandi kirjutamiseks on mees oma sõnul valmis. „Eelistaksin teemat, mille kirjutamisel läheb vaja minu ajalooteadmisi, või analüüsiksin majandusprobleeme,” lausub ta. Proovikirjandi eest sai ta hindeks nelja. Lisaks kirjandile tuleb Jõgiaasal näidata oma teadmisi ka vene keele ja ühiskonnaõpetuse riigieksamil. „Enim muret valmistab vene keele kirjalik osa, sest kirjutan selles keeles väga harva,” tunnistab ta.

Jõgiaasa plaan minna ülikooli edasi õppima on kindel ja ta loodab õpinguid, tõenäoliselt ajaloo valdkonnas, alustada juba sel aastal. Kõrghariduse otsustas Jõgiaas saada aga juba mitu aastat tagasi, kui ta taastus kliinilises surmas ja kolmepäevases koomas olekust.

Jõgiaasa klassile eesti keelt ja kirjandust õpetav Seoriin Jõgise tunnistab, et kirjanduse tunnis oli temal mehest väga palju abi. „Ta on ka minust vanem, teab ja mäletab väga paljusid asju. Eriti ajalugu ja ühiskonda puudutavatel teemadel on ta mind tohutult täiendanud,” räägib Jõgise. Ühtlasi toob õpetaja esile, et Jõgiaas oli ka Eesti iseseisvuse taastamise juures. „Temasugune inimene toob klassi juurde soliidsust ja vaba keskustelu, muidu kipub ikka nii olema, et ainult õpetaja räägib,” sõnab Jõgise.

Aadu klassiõde Kairi meenutab, et kui alguses nooremad õpilased natukene võõrastasid teda, siis juba mõne aja pärast ei pannud keegi enam tähele, et üks õpilane on teistest mõnevõrra vanem. „Eks ta võtab ise seda ka humoorikalt ning on üldse väga lõbus ja jutukas,” räägib Kairi.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare