Kokkuvõtted ERJK tööst: õigusraamistik ei ole piisav, et takistada avaliku raha kasutamist valimisreklaami tegemiseks
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) korraldas täna kell 11 konverentsi, kus tehti kokkuvõtteid viis aastat tagasi loodud komisjoni esimese koosseisu tööst ning räägiti komisjoni mõjust Eesti ühiskonnale ja poliitilisele kultuurile.
ERJK esimees Ardo Ojasalu rääkis, et esimese viie aastaga kujundas komisjon oma toimiva õiguspraktika, mis on kinnitust leidnud ka kohtus.
Probleemina tõi Ojasalu välja seaduse poole pealt komisjoni õiguse saada informatsiooni kolmandatelt isikutelt. "Kui regulatsioon jääb nii, nagu praegu, on lihtne teatud olukordades radarilt kaduda ja luua olukord, et juriidiline isik rahastab küll, kuid teada saada faktiliselt, kuidas ja millises summas, komisjonil pole võimalik."
"Ühel juhul pöördusime politseisse, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks lendlehtede osas, aga ka politseil väärteomenetluse raames puudub võimalus saada infot pankadelt või teha toiminguid, mis kriminaalmenetluse juures oleks võimalikud - läbiotsimised ja muu selline."
Ojasalu sõnul on ka rahastamisse puutuva väärteo korral tegemist ohtliku õigusrikkumisega, mis moonutab valitsemist ja on korruptsiooni kaasnähe. "Selles mõttes on selge, et kui soovime, et meie riigikorraldus oleks läbipaistev ja korruptsioon väiksem, peavad efektiivsed kontrollimeetodid olema tagatud."
"Lisaks võib erakonnaseaduse juures kaaluda ka, milline on komisjoni õigus info saamiseks olukorras, kus ei soovita koostööd teha. Seni, kuni kohtus tõendatakse, et seda tuleb teha, muutub teema aktuaalsus väikeseks või kontrolli subjekt jõuab dokumente ümber sättida. See ei ole operatiivne. Tuleks analüüsida teatud piires, kas on õigustatud, kui ERJK saab täiendavat infot kolmandate isikute - lepingupartnerite ja krediidiasutuste poolt," selgitas Ojasalu.
Komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles et, rahastamisküsimus on vaid väike väike osa kogu erakonna elust ning seal on hulk asju, millega asjad on vähem selged kui rahastamisega. "Mitte, et rahastamisega oleks kõik väga selge." Ta täpsustas, et ebaselge on erakondade liikmete nimekirjade tõelevastavus, kuivõrd teinekord tuleb välja, et mõni tublilt liikmemaksu maksev isik on tegelikult juba surnud ja rahvastikuregistrist kustutatud. Samuti on küsitavad hääletuste tulemused, kui tegelikult hääletab 10 000 liikmest mõnisada.
"Formaalselt on kirjas, milleks kulub erakondade raha. Erinevalt kõikidest MTÜ-dest, kes samuti taotlevad ja saavad avalikku raha ning peavad iga kulutatud senti põhjendama, on erakondadel au olla eriline - kuni kulutused on legaalsed, ei pea neid kellelegi põhjendama. On valitsenud menaliteet, et võidab see, kes kulutab kõige rohkem. Kuigi enam raha ei konverteeru otseselt mandaatideks, nagu kümmekond aastaid tagasi," ütles Tarand.
"Me võime selles komisjonis ju järgmised 5 aastat ka usinalt valvata seda nähtavat osa erakondade tegevusest ja seda nähtavat raha. Aga loomulikult parem oleks, kui rahvaesindus, kelle käes on erakonnaseaduse tegemine, võtaks ennast valimistevahelisel ajal kokku ja lepiks kokku avaliku arvamusega rohkem kooskõlas olevas eeskirjas."
Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots rääkis kahest märgilisemast juhtumist, mis moodustavad komisjonile ajatelje - nn Silvergate'ist ja Toobalgate'ist. "Toobalgate'i sisu erinev Silvergate'ist: siin ei ole küsimuse all mitte rahastamine, vaid ühe kontrollorgani saatus, staatus ja tõsiseltvõetavus. Siiani on avalikkuse positsioon jäänud tagashoidlikuks. See, mis tõenäoliselt sellise asjade käigu taga on, on fookuse muutumine ja erakondadeda rahastamise osas rõhu nihkumine regulatiivse riigi ületähtsustamisele."
"Regulatiivse lähenemise tõusuga on mõned probleemid vajunud unustuse hõlma: esimene on äriühingute annetuste teema. Nende uuesti lubamine on tegemata, nagu ka lobistide registri tegemine."
"Teine suur probleem, mis tundub ka, et on justkui ära otsustatud, on valimiskampaaniaks tehtavate kulutuste piiramine. Praegu me kampaaniakulusid eraldi ei kontrolli. Selle põhjuseks suutmatus eristada kus on kampaaniakulud ja kus muud. Samas on riike, kus seda suudetakse. Paljudes riikides on kampaaniakulud tähtsamad kui võitlus korruptsiooniga," sõnas Toots.
Tema sõnul on tõendatud, et valimisaastatel erakondade käive kasvab just valimiste eel.
"Kampaaniad need, mis mõjutavad raha liikumist. Ja rohkem raha toob ka rohkem valitavaid kohti. Rohkem kohti - rohkem võimu. Ei tohiks ära unustada kampaania rahastamise teemat. Kui ERJK viis aastat tagasi alustas, olime dilemma ees, kas keskenduda võitlusele korruptsiooniga või valimiskampaaniale ja vaadata, et kõigil oleks seal võimalikult võrdsed võimalused. Valik tehti esimesele ja selle mõjutamiseks oli Greco, kelle põhiteemaks ongi võitlus korruptisooniga. Praegu oleme väga seotud Greco-liiniga, aga nemad ei tegele sellega, kui ausad ja demokraatlikud on valimised," ütles Toots ja lisas, et keskenduda tuleks aga just kampaania rahastamisele ja kampaania kajastamisele.
Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli rääkis riigikontrolli tehtud auditist, mis näitas, et kohalikud omavalitsused (peamiselt Tallinn) teeb valimiseelsel ajal avaliku rahaga teavitusi, mis on sisuliselt valimisreklaam.
"Leidsime ka seda, et EJRK-l kesised vahendid keelatud reklaami kiiresti tuvastada ja peatada. Peaks olema selgem hindamisalus lubatud ja lubamatu reklaami eristamiseks," ütles Mikli. "Järeldus: õigusraamistik ei ole piisav, et takistada avaliku raha kasutamist valimisreklaami tegemiseks."
Mikli nentis, et põhiseaduskomisjoni esimees on kahjuks saalist lahkunud, kuid tuletas siiski meelde riigikontroll soovitust, et riigikogu täiendaks ERJK pädevust, et anda paremad võimalused järelpärimisteks.
"Lootsime, et reguleeritakse võimalus valimistevahelisel perioodil kiiresti reageerida kahjustava reklaami peatamiseks. 2015. astus ametisse uus riigikogu ja uus põhiseaduskomisjon, toona pöördus riigikontroll ka nende poole, loodan et sellega seoses saavad uuel koosseisul olema paremad võimalused," võttis Mikli soovitused kokku.
Taust
2011. aasta mais loodud ERJK ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni kuuluvad kõigi parlamendis esindatud erakondade nimetatud esindajad ning õiguskantsleri, riigikontrolöri ning vabariigi valimiskomisjoni nimetatud esindaja. Komisjoni ühe koosseisu volitused kestavad viis aastat.
ERJK on oma tegevuse jooksul nõudnud ettekirjutuse või märgukirjaga keelatud annetuste tagastamist summas 175 909,29 eurot. Sellest on tagastatud 40 758,60 eurot ja tagastamata (praegu kohtumenetlused pooleli) 135 150,69 eurot. Keelatud annetuse tagastamiseks või riigieelarvesse kandmiseks on tehtud 13 ettekirjutust ja kaks märgukirja. Kokku on ERJK teinud viie aastaga 55 ettekirjutust.
