Talvik: Vabaerakonnal on mitu head ministrikandidaati
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Jüri Ratasele oleks kasulik Vabaerakonna kaasamine valitsusse: on selge, et Ratas kardab, kas võimaliku kolmikliidu hääled peavad. Tema enda erakonnas on problemaatilised kaks häält: Oudekki Loone ja Peeter Ernits. Tema isa Rein Ratas on endiselt haiguslehel. See annaks kolmikliidule 53 häält. Kui keegi puudub, siis võib koalitsiooni soovide läbisurumise puhul oht tekkida. Seega tooks neljanda partneri, Vabaerakonna kaasamine tuua võimuliidule kaheksa lisahäält.
Vabaerakond on Ratasele öelnud, et kui jutt on mingisugusest poolpehmest variandist, kus Vabaerakond justnagu toetab Ratast oma häältega, aga koalitsiooni ei kuulu, siis selle peale ei minda. "Meid kas kutsutakse koalitsiooni koos valitsuskabinetis osalemisega või me jääme opositsiooni. Kuidas jääb saja päevaga, on teine lugu," ütles Vabaerakonna esimees Andres Herkel nädal aega tagasi.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski tõi välja, et neljas võimalik koalitsioonipartner - antud juhul Vabaerakond - tunneks end aga emotsionaalselt üleliigsena ja see tekitaks asjatuid pingeid. Ometi teeb võimalik uus koalitsioon lõpliku otsuse Vabaerakonna kaasamise kohta alles homme.
Delfi uuris Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikmelt Artur Talvikult praeguse olukorra kohta.
Artur Talvik, viimastel päevadel on palju räägitud, kas kaasata Vabaerakonda uude koalitsiooni või mitte. Vabaerakonna ideid on kuuldavasti arvestatud, vabaerakondlastega arutelusid peetud. Siiani ainsa kaaluka argumendina, miks mitte Vabaerakonda koalitsiooni võtta on Jevgeni Ossinovski mõte, et sel juhul võivad ühe erakonna hääled liiast olla - antud juhul Vabaerakonna 8 häält - ning see võib tekitada koalitsioonipartneritel tunde, justkui ollakse üleliigsed. Kas see on piisavalt kaalukas argument, arvestades praegust ärevat ja ebastabiilsusele viitavat olukorda Keskerakonna fraktsioonis?
Eile rääkis Ossinovski intervjuus Delfile, et väiksem partner võib tunda ennast valitsuses emotsionaalselt halvasti. Soovitan Jevgenil mitte muretseda meie emotsionaalse heaolu pärast. Küll me saame hakkama! Oleme tulnud poliitikasse suuri raskusi ületades ning saame hakkama ka valitsuses.
Mida näitab selline otsustamatus Vabaerakonna kaasamisel koalitsiooni?
See näitab, et kolmes erakonnas on inimesi, kes mõtlevad ennekõike kohtadele võimalikus valitsuses ning alles seejärel Eestile olulistele lahendustele. Hetkel ilmselt uuritakse, kas keskfraktsiooni hääled ikka peavad ning kas IRL suudab väikseima partnerina oma nägu päästa. Kui Keskerakonna uued juhid eelistavad Savisaare tiiba meile ja satuvad neist sõltuvusse, siis ütleb see väga palju kogu tulevase valitsuse kohta. Meie oleme tulnud Eesti poliitikasse, et muuta poliitilist kultuuri avatumaks ja läbipaistvamaks ning aidata Eestil seisukust väljuda. Eks näis, kas SDE, Kesk ja IRL on valmis sellise taustaga erakonna kaasamiseks valitsusse.
Vabaerakond läheb järgmise aasta kohalikele valimistele valimisliitudega. Kuivõrd selline käitumine sobib ühele koalitsioonipartnerile?
Tegemist on meie esinduskogu otsusega, mis peegeldab Vabaerakonna põhimõttelist seisukohta – me ei lähe kohalikke kogukondi sundparteistama. Me soovime suurendada omavalitsuse iseseisvust ja võimekust ning peame kohalikest omapäradest lugu. Kohalik poliitika ei ole erakondade vahelise ideoloogiavõitluse väli, vaid teed, haridus, heakord ja sotsiaalteenused. Valimisliidud jagavad reeglina sellist lähenemist ja sellepärast tahame nendega koostööd teha.
Eesti Ekspress kirjutab, et osa vabaerakondlasi riigikogus on tüdinud ja soovivad parlamendist lahkuda - kellega tegu ja milles asi?
Vabaerakonna fraktsioon on meeskond. Meie töötahtes ning aktiivsuses ei ole küll põhjust kahelda. Kui keegi on parlamenditööst tüdinenud, siis pigem on see suur osa kümme aastat opositsioonis istunud keskfraktsioonist.
Lisaks on Eesti Ekspressis kirjutatud, et keegi justkui peaks Vabaerakonna üle võtma? Kui tõsised on lood Vabaerakonnas?
Vabaerakond on unikaalne näide, kuidas erakond on nullist üles ehitatud puhta idee baasil ilma ärihuvide või suure rahata. Samuti on Vabaerakonna liikmed olnud kõigi parlamenditöö aktiivsusnäitajatega (eelnõud, arupärimised, kõned, sõnavõtud) tipus ehk me oleme kaheksakesi suutnud sama palju ja kohati rohkem kui opositsiooni suurim 27-liikmeline Keskerakonna fraktsioon. Oleme suutnud katta pea kõiki olulisi valdkondi, algatanud debatte – olgu see sotsiaalmaksu lae kehtestamine, tulumaksuvaba miinimumi tõus või riigikogu rolli tugevdamine – ning pakkunud selgeid lahendusi haldusreformi riskide maandamiseks. Sellist kooslust ei võta keegi üle, aga loomulikult oleme me kartelliparteidele tüliks.
Artur Talvik kinnitab, et erakond on tänaseks oma tõsisemad "lastehaigused" üle elanud ning - vastuseks kriitikutele - ka arvestatav koalitsioonipartner. "Nii parteis kui ka fraktsiooni liikmete hulgas on nii väikese erakonna kohta palju juhtimiskompetentsi. Fraktsioonist: teadus- ja kultuuriasutusi juhtinud Krista Aru, suure välispoliitilise pagasiga Andres Herkel, sotsiaalküsimiste ekspert Monika Haukanõmm. Väljastpoolt fraktsiooni: 25 aastat Eesti Talupidajate Keskliitu juhtinud Kaul Nurm, suurte kogemustega ettevõtja Vello Väinsalu, Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar, endine katseväejuhataja ja julgeolekuasjatundja Tarmo Kõuts ja paljud teised," loetles Talvik.
"Oleme pinnuks silmas teistele erakondadele: oleme vana parteisüsteemi kriitikud ja me ei lase "võim võimu nimel" printsiibil toimival kartellierakondlikul mõtlemisel vohada," lisas Talvik, kelle sõnul ei saa enam Vabaerakonda süüdistada ka maailmavaate puudumises. "Vabaerakond on määratlenud ennast selgelt paremtsentristliku erakonnana, mis on sotsiaalselt vastutustundlik, demokraatiat austav ning kogukondi ja ettevõtlikkust toetav jõud. Meie hääled on alati pidanud, mida sugugi ei saa väita[teiste kohta], kui vaadata ümberringi toimuvat. Pole mõtet rääkidagi sellest , mis on toimunud sotside, Reformierakonna, IRL-i ridades, Keskerakonnas toimuvast rääkimata. Pole mõtet süüdistada meid selles, et koalitsiooni asjad pole läbi läinud. Tingitud on see olnud sellest, et nad pole suutnud omavahel kokku leppida," kommenteeris Talvik.
Talvik rõhutas, et paraku on Eesti poliitiline süsteem üles ehitatud nii, et asju saab tegelikult muuta valitsuses olles. "Praegu on aga nii, et kui oled opositsioonis, pole sind võimu suhtes nagu olemas. Asju saab tegelikult muuta ikka valitsuses ja see on asja tuum. Olgugi, et meid on vähe ja peame seal kompromisse tegema - mingeid samme saame ikka läbi suruda," märkis Talvik.
