Talvik selgitas, et Eestis pole lihtsalt piisavalt poliitiliselt aktiivseid inimesi, et neid niimoodi järjest uute erakondade vahel laiali pihustada.

"Kindlasti ei ole võimalik teha erakonda aktivismi pinnalt, nagu Vabaerakond tegi, sest ühiskondlik seisund on teine," kommenteeris Talvik.

2015. aastal, kui Vabaerakond tuli, oli olukord ühiskonnas hoopis teine. Riigikogus oli varem vaid neli erakonda, mis olid kõik üksteisele üsna sarnased. Samuti oli mitu aastat koos käinud Vaba Isamaaline Kodanik ehk Vabaerakonna eellasest MTÜ, mis oli baasiks uue erakonna loomiseks.

Ta leidis, et kui uut erakonda edukalt tehakse, siis vaid suure raha toel, aga nii kaugele ei aeruta. Sellise erakonna näiteks tõi ta Res Publica. "Suure raha eest tehtud erakonnad pole see, mida Eesti vajab," leidis Talvik.

Teised poliitikud kipuvad ebaõnnestunud uue erakonna näiteks tooma just Vabaerakonda. Talvik sellega ei nõustunud ja ütles, et see näitab, et Vabaerakond häirib teisi erakondasid.

Mis puudutab ideoloogiaid, siis Talviku sõnul on ideoloogiate tähtsus praegu maailmas vähenemas. Näiteks tõi ta Prantsuse president Emmanuel Macroni uue erakonna, mis ei pea end ei parempoolseks ega vasakpoolseks.