"Kiita uusi parvlaevu? See on riikliku käpardluse kiitus!" märkis Talvik. Lisaks peab Talvik arusaamatuks, miks märkis sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees Eiki Nestor uusaastakõnes parvlaeva Leiger. Positiivseid näiteid on Eestis ka mujalt võtta.

"Kui sinna juurde mõelda, et selle taustal on veel sajandi suurim avalikuks tulnud korruptsioonijuhtum, millel on ka nii-öelda poliitilise korruptsiooni märgid küljes, siis võib öelda küll, et see on väga ebaõnnestunud näide," lisas Talvik.

Urve Palot võib õigustada kuskil teises kohas.
Artur Talvik

Küsimusele, kas Nestori kõnest võis välja lugeda toonase majandusministri ja sotsiaaldemokraadi Urve Palo eestvedamisel tehtud riigihanke või praamide hilinemise õigustamise ilminguid, vastas Talvik järgmist: "Urve Palot võib õigustada kuskil teises kohas." Talviku sõnul ei soovi ta alustada arutelu, kas Urve Palo ja toonase valitsuse otsus loobuda eraettevõttelt teenuse ostmisest ja hakata teenust ise pakkuma oli õige või vale. "Minu maailmavaateline seisukoht on, et riik võib laevu omada, aga (reisijate üleveo - A.P.) opereerimist võiks ikka keegi teine teha, mitte riigi ettevõte."

Tulles tagasi Eiki Nestori uusaastakõne juurde lisas Talvik, et uue parvlaeva Leigeri kiitmine riigikogu esimehe uusaastatervituses on kohatu ka seepärast, et paljude Eesti inimeste jaoks on parvlaevade hange ning kogu parvlaevasaaga negatiivse tähendusega. "Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat, võiks uusaastakõnes olla kogu Eesti riigi esindaja, mitte sotside esindaja. Mitte kiita enda tegusid, vaid kiita kogu Eesti tegusid," ütles Talvik kokkuvõtteks.

Keskerakondlasest parlamendisaadik Jaanus Karilaid pidas riigikogu esimehe kõnet enam kui kohatuks. "Kas Eesti Vabariik on loodud samuti korruptiivsel teel?" küsis Karilaid, lisades, et riigikogu esimehe uusaastatervitus oli vist tehtud hilise õhtu šampuseeufoorias või pole Eiki Nestor tahtnud süveneda parvlaevasaaga olemusse. Karilaid toonitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kohustas tellijana Tallinna Sadama tütarettevõttel tooma Väinamerele neli uut parvlaeva 1. oktoobriks 2016. Detsembri lõpuks jõudis kohale vaid üks laev, mandri ja Hiiumaa vahel sõitev Leiger, mida Eiki Nestor oma uusaastakõnes kirjeldas. "Eesti riik ei saa oma 100. sünnipäeva künnisel kuulata Eesti poliitikute aplodeerimist, et küll me oleme head, suudame aastal 2017 hiidlasi mandrile ja tagasi sõidutada. See peaks olema elementaarne teenus. Plaksutada oleks mõistlik siis, kui meie ühelegi tööinimesele Eestis alla 1000 eurost palka ei maksaks. Siis peaks üks tõeline sotsiaaldemokraat rõõmustama! Mitte aga reformierakondlaste skeemitamiste ja oma vigade varjamiseks..." ei jäänud Karilaid kriitikaga kitsiks.

Nestor: seal ei olnud midagi parteipoliitilist

Uurides Nestorilt, miks ta otsustas uusaastatervituses võrrelda Eesti Vabariiki ja uut parvlaeva Leiger, sõnas ta, et tegemist ei olnud parteipoliitikaga, vaid emotsiooni ajendil öelduga. "Mu jutust said paremini aru inimesed, kes siia saare peale liiguvad ja kellele on see igapäevane mure," märkis Nestor. Riigikogu esimees täpsustas, et olukorras, kus pole muud võimalust koju, mandrile ja laia maailma liikuda kui mereteed pidi, on tegemist olukorraga, kus ei saa oodata paremaid aegu kuskil mujal. Samuti ei ole Nestori sõnul mõistlik olla tige, sapine ja pahane kõige peale ning olukorras, kus otsused, valikud on tehtud, tuleb rahulikult eluga edasi minna.

"Mul tekkis see võrdlus iseenesest, emotsiooni pealt. Ega siin poliitilist templit juurde panna on keeruline," sõnas Nestor, lisades, et parvlaevade saabumise saagaga on seotud mitmed erinevate erakondade poliitikud ja ka need, kes ei olegi ühe erakonna liikmeid. "Mul ei olnud uusaastatervituses midagi parteipoliitilist. Riigikogu esimehena jätan sellised erakondlikud kõned 1. jaanuaril pidamata," ütles Eiki Nestor kokkuvõtteks.

"Ma lausa pean teile rääkima, kuidas jõulude ajal käisin oma Hiiumaa kodus ning sõitsin saarele ja tagasi uue laevaga nimega Leiger. Ärge nüüd palun pahandage, et ma saartega seotud inimeste asju veidi upitan. Aga kuidagi tahtmatult tekib võrdlus Eesti Vabariigi ja uute parvlaevadega," alustas Nestor.

"Kõigepealt meeldis mulle see, kuidas me uut laeva kõik koos ootasime, nii hiidlased kui mandrimehed, isegi need, kes pole ehk Hiiumaale saanudki. Kas saab valmis ja millal saab valmis? Vaatasime pilte ja arutasime isegi seda, kuidas laeva nime käänata. Ja siis ootasime veel ja rõõmustasime, et ongi olemas. Vaadake, meil seal saare peal ei ole muud võimalust, kui merd mööda liikuda. Ja seetõttu polnud ka laevade hilisem saabumine meile mingi õnnetus, vaid igapäevane elu. Ikka ju mõtled, et varsti läheb paremaks. Kui lootust on antud."

"Ja täna ütlen, et tasus oodata. Sest laev on kaasaegne ja kodune. Selges keeles öeldes "äge laev". Ka pühade lõpu aegsel tipptunnil ei pidanud mitte keegi istuma põrandal. Ja kui nüüd kõik kolm uut laeva kohale jõuavad, on Hiiumaale ja Saaremaale sõitjad rohkem kui rahul," kirjeldas Nestor.

"Samamoodi on Eesti riigi ja meie inimeste tuleviku ootustega. Oleme nõus ootama ja pingutama, kui lootust on. Ja kõige vähem aitab meid seejuures tigedus ja sapp. See ei tähenda, et kõige olemasolevaga peaks rahule jääma. Vastupidi, seda ei tohi mitte kuidagi. Tuleb edasi mõelda ja luua, oma riiki, keelt ja kultuuri edasi viia."