“Sattusime vaatlema merelindude massilist rännet lõunast põhja, mis on sel aastaajal väga ebatavaline. 20kraadises pakases tuli neid lõuna poolt pideva lindina. Jääbarjääri taga oli juba maas tuhandeid linde, nii luiki kui kosklaid, sõtkaid ja aule,” kirjeldas Meie Maale Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere.

Samal ajal lendas kahe tunni jooksul vees olevatest lindudest üle umbes 10.000 lindu. Esmaspäeva õhtul satelliitpilti uurides selgus, et Lääne-Eesti saarestikus on veel kolm vaba vee auku ehk lahvandust. Kõik need asuvad kohtades, kus meri on 10-20 meetrit sügav. Kullapere sõnul on vaba vesi lindudele peatumiseks ja puhkamiseks, toitu nii sügavast veest sulelised aga kätte ei saa.

Rannikust kahe-kolme miili kaugusel lahvanduses olevad linnud on abitud, mistõttu Kullapere küsis keskkonnaministeeriumilt abi lindudele söögipoolise hankimiseks. Näiteks Taanis toidetakse näljahätta sattunud miljoneid merelinde teraviljaga.

Eestis talvitub kõige rohkem veelinde just Saaremaa vetes ning Saaremaa linnuklubi inimesed ja Vilsandi rahvuspargi töötajad tahavad näljahätta sattunud lindude toitmiseks samuti teravilja hankida.

Põhjamaade projekti kohaselt toidavad rahvuspargi töötajad Kuusnõmme poolsaarel neljandat aastat merikotkaid. Ühel hommikul luges Arvo Kullapere toiteplatsil kokku 17 kotkast. See on juba üsnagi haruldase ja kaitstava liigi kohta aukartust äratav arv.

Teispäeva hommikul helistati rahvuspargi keskusesse ja pakuti kotkaste toidulauale lõpnud lehma. “Kotkastele see sobib. Toit peab olema puhas. Näiteks teravili ei tohi olla puhitud. Teisipäeval toitus 11 kotkast mere ääres hukkunud lindudest,” selgitas Kullapere. Praegu on käimas ka rahvusvaheline veelindude loendus, mida Eesti ja Rootsi ornitoloogide eestvedamisel on korraldatud juba üle 30 aasta.

Teadaolevalt talvitub praegu Saaremaal 47 linnuliiki. Linnuteadlaste arvates on seda külma talve kohta päris palju. Tavaliselt jääb Eestis tervikuna talvituma 20.000-30.000 lindu.

Haruldastest lindudest nimetas Arvo Kullapere kirjuhahka.