Talutoit on eestlastele mokka mööda

Värskest uuringust selgus, et inimesed peavad talutoitu usaldusväärseks ja hea maitsega tooteks, mille nõudlus on suurem kui pakkumine.

“Antud uuringu tulemused peaksid andma väiketootjatele julgust edasi tegutseda ja areneda,” ütles pressiesindaja vahendusel põllumajandusminister Ester Tuiksoo. “Inimesed hindavad nende poolt valmistatud tooteid väga kõrgelt. Möödunud aastal ostis talutooteid üle 70 protsendi uuringus osalejatest. Eriti populaarsed olid piimatooted, aga ka aedviljad, lihatooted ja mesi.”

Üle poole vastajatest pidasid talude-väiketootjate tooteid naturaalseks, värskeks, usaldusväärseks ja hea maitsega kaubaks. Samas tunnistas iga teine inimene, et väiketootjate tooted on vähetuntud ja tagasihoidlikus pakendis.

“Väiketootjatel on uuringu tulemustest palju õppida selle kohta, mida oleks võimalik oma toodangu töötlemise ja turustamise juures parandada ja täiustada,” sõnas Tuiksoo. “Suurimat tähelepanu peaks pöörama koostööle teiste väiketootjatega. On selge, et väikesel talumeiereil või kartulikasvatajal on raske jõuda üksi oma toodanguga suurte kaubanduskettide riiulitele, kuid koos tegutsedes võiks värsked talutooted olla iga poe tootevalikus. Kaupmeestel omakorda tasub olla talutoodangu suhtes avatum, sest uuring näitab selgelt, et huvi selle vastu on suur.”

Ligi 70 protsenti küsitletutest kinnitasid, et kaubandus ei paku selliseid väiketootjate tooteid, mida nad sooviksid osta. Üle poole vastajatest tahaksid osta poest väiketootjate mett, mune, piimatooteid, köögivilju ja sealiha. Pea iga teine oleks huvitatud ka taludest pärinevate puuviljade, leiva, vorstitoodete, marjade ja suitsukala tarbimisest.

Enamik vastajaid eelistaks, et talutooted oleksid kättesaadavad turul, eripoes või suures toidukaupluses. Iga kolmas oleks huvitatud väiketootjate kauba ostmisest ka väikestest toidukauplustest, otse tootjalt kas kohapeal või kojutoomisega. Seejuures on enam kui pooled vastajad nõus maksma talude-väiketootjate toodete eest ca 10 protsenti kõrgemat hinda.

Enamik uuringus osalenud inimestest avaldasid ka soovi saada rohkem informatsiooni talude-väiketootjate kauba kohta. Vaid viis protsenti vastajatest leidis, et informatsiooni on piisavalt.

“Selleks, et tarbijad saaksid vajalikku informatsiooni ning tootjad abi oma tegevuse edendamiseks, on arengukavas “Eesti toit” ettenähtud eraldi meede väiketootjate ning töötlejate toetamiseks. Selle abil on võimalik rahastada väiketöötlemise arendamisele suunatud projekte, koolitusi ja infomaterjale. Samuti on arengukavas mitmeid teisi meetmeid, mille eesmärk on soodustada kohalike toodete konkurentsivõime kasvu ning tõsta tarbijate teadlikkust tüüpilise kodumaise toidu, toiduohutuse ja samuti -kvaliteedi valdkonnas,” kinnitas Tuiksoo arengukava “Eesti toit” vajalikkust talude-väiketootjate toodete propageerimisel.

Uuringu “Huvitatus ja võimalused osta Eesti talude-väiketootjate tooteid” teostas Eesti konjunktuuriinstituut. Tarbijate paneeli küsitluses osales kokku 1033 inimest üle Eesti.