Tallinnas tagavad turvalisust uued HD pilti edastavad turvakaamerad
PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Margo Ermi sõnul paigaldati esimesed kaamerad Tallinna vanalinna 1999. aastal ning selle aasta alguses lõpetati vahemikus 1999-2008 paigaldatud kaamerate väljavahetamine oluliselt parema videokvaliteetiga seadmete vastu.
Vana kaamerasüsteem oli Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi kinnitusel nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. "Tegemist oli analoogkaameratega. See tähendab, et iga kaamera juurest oli veetud eraldi kaabel ühenduskohani, mis harilikult paiknes mingis sidekaablite kaevus. Vanalinnas tähendas see mõnel juhul näiteks tänavasillutise ülestõstmist ja kaevetöid. Keeruline oli ka videosignaalide edastamine, selleks vajati kahte nn vahejaama, tehnilisi probleeme oli teisigi. Vana süsteem oli kokkuvõtlikult pilti edastav ja salvestav, kaasaegseid tarkvaralisi lahendusi nende kaamerate puhul kasutada ei saanud," rääkis abilinnapea.
Lisaks 36-le väljavahetatud kaamerale laiendati kaameravõrku kuue uue positsiooni võrra ehk lõppenud hanke käigus paigaldati 42 kaamerat, neist kuus uut. Lasnamäele lisandus kolm, Koplisse kaks ja Kesklinna üks uus kaamera.
Tänapäeva tehnoloogia arengut silmas pidades edastavad kõik uued kaamerad kõrglahutusega ehk HD kvaliteediga pilti. Kõik neist on kiirpöörd kaamerad.
Kõikide kaamerate pilt kuvatakse Lasnamäel asuva häirekeskuse uuele videoseinale. Margo Ermi sõnul iga kaamera pilti ööpäevaringselt ei jälgita, kuid häirekeskuses on inimene, kes hoiab silma peal videoseinal toimuval. "Salvestisi vaadatakse, kui kaamera piirkonnas on toimunud mõni rikkumine ning soovitakse koguda juhtunu kohta täpsemaid andmeid. Kaameraid kasutatakse ka siis, kui politseil on põhjust jälgida kindlat piirkonda. Kui nende pilti jääb just aset leidnud rikkumine, saadetakse sündmuspaika politseinikud," selgitas Erm
Salvestistest on rohkelt abi süüteomenetluste läbiviimisel. "Kohe meenuvad kaks hiljutist juhtumit, kus kaamerad aitasid tabada vanalinnas tegutsenud taskuvargad ja tuvastada Suur-Karja tänaval toimunud kakluse osapooled," sõnas PPA juhtivkorrakaitseametnik.
Samuti on kaameratest kasu rikkumiste ära hoidmises. "Politseinikud ei saa kunagi kõikjal korraga olema, mistõttu on kaamerad head abimehed rikkumiste ennetamisel ja lahendamisel," märkis Erm.
PPA ametnik kinnitab, et kindlasti ei jälgita inimesi lihtsalt niisama. "Võime öelda, et kaamerad ei täida "suure venna" rolli ja ei jälgi inimeste iga sammu," rõhutas Erm.
Linn hankis kaamerad koos paigalduse, tehnohoolduse ja toite tagamisega. Videopildi edastamise, töötlemise, salvestamise, jälgimiskeskuse ülalpidamise jt süsteemi kulud kaetakse PPA eelarvest.
Kokku on tagab tallinlaste turvalisust ligi 100 avalikku ruumi paigutatud turvakaamerat. 60 kuuks sõlmitud kasutusrendilepinguga üldmaksumusega 192 421,20 eurot, millele lisandub käibemaks, vahetati välja kõik 1999-2008. aastast paigaldatud 36 kaamerat ja lisati kuus ehk kokku 42 HD-kvaliteediga pilti edastavat kaamerat. Linna igakuine kulu koos käibemaksuga on 3848,64 eurot.
Kaameraid on Eesti peale üle 1000 ning neist osa on paigaldanud PPA ja osa kohalikud omavalitsused. "See, millist piirkonda kaamera jälgib, sõltub sellest, kes ja millal on need paigaldatud. Üldiselt vaatavad kaamerad keskväljakuid, lasteaedu, mänguväljakuid, kaubanduskeskuste ümbrusi ja koolimaju. Teiste linnade seas leidub kaameraid Viimsis, Haaberstis, Pärnus, Kuressaares, Maardus, Narvas, Jõhvis, Tapal, Sillamäel, Tartus, Võrus ja Tabasalus," ütles Erm.
Kaamerad on paigaldatud eri aegadel, mistõttu on nende resolutsioonid seinast seina. "PPA soovitab, et kõik uued paigaldatavad väliskaamerad salvestaksid Full HD kvaliteedis ja värviliselt," lisas juhtivkorrakaitseametnik.
Kui kvaliteetset pilti uute kaameratega häirekeskuse ekraanidele kuvada võimalik on ning kus võib kaamerasilma ette sattuda, saab näha järgmisel nädalal uudistesaates "Sensor".
