Tallinnas Kultuurikatlas toimub täna enneolematult vägev keskkonnakonverents
Sellise esindatuse ja rahvusvahelise osalusega keskkonnakonverentsi ei ole Eestis varem olnud.
Foorumi avab peaminister Jüri Ratas. Mida ja kui palju meie keskkonnas parandada on, räägib ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Erik Solheim. Innovaatilistest keskkonda parandavatest lahendustest kui järgmise assamblee teemast räägib ÜRO keskkonnaassamblee president, keskkonnaminister Siim Kiisler. Euroliidu keskkonnaprioriteete tutvustab Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoriaadi juht Daniel Calleja Crespo.
Eestil on hetkel enneolematu roll kogu maailma keskkonnaotsuste kujundamisel, samuti ka suurepärane võimalus olla oma innovaatiliste lahendustega teistele riikidele teejuhiks.
Foorumil räägivad juhtivad ettevõtjad nii meilt kui mujalt, missugused innovaatilised lahendused on maailmas (elu)keskkonna seisundi parandamiseks juba olemas.
Kohale on kutsutud kõnelejad Euroopast ja ÜRO Keskkonnaprogrammist, kaasatud rahvusvahelised keskkonnavaldkonna organisatsioonid, innovaatilised ettevõtted ja huvirühmad. Nimetades vaid mõnda, võtavad sõna IBM, Philips Lighting, Smartminds Enterprise and Earth Ledger, European Space Agency, Plast’if jt.
Päevakava on mitmekesine ja kujundatud koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammiga. 45 minutiga annavad maailma regioonide ja ÜRO poliitiliste gruppide esindajad kohe konverentsi alguses ülevaate kogu maailma keskkonnaolukorrast.
Siis on järg nii Eesti kui ka muu maailma konkreetsete edulugude käes.
Foorumi EXPO-alal tutvustavad oma teenuseid/tooteid Advanced Sports Installations, Cityntel, Skeleton Technologies, e-Pavement, eKUK jt.
Konverentsile järgneb ÜRO keskkonnaassamblee büroo ja ÜRO Keskkonnaprogrammi alaliste esindajate komitee büroo liikmete töökoosolek, mida juhib ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler.
Selle töise koosoleku peaeesmärk on kinnitada maailma keskkonnaministrite deklaratsiooni kavand järgmiseks keskkonnaassambleeks. Tolle on ette valmistanud keskkonnaassamblee eesistujana Eesti, kes on sinna sisse pannud kolm prioriteeti:
* ülemaailmne keskkonnaandmestik peab olema usaldusväärne ja kõigile kättesaadav;
* loodusressursside kasutamine peab muutuma säästlikuks ja efektiivseks;
* inimesi tuleb rohkem kaasata keskkonnaküsimustesse ja julgustada neid uudseid lahendusi välja pakkuma.
Näiteks teeb Kiisler deklaratsiooni kavandis ettepaneku töötada välja ülemaailmne ühtne standard, kuidas koguda ja avalikustada keskkonnaandmeid. Samuti teeb ta teistele keskkonnaministritele ettepaneku võtta kasutusele n-ö tootepass, mis sisaldaks infot, kui jätkusuutlik üks või teine toode on.
Taust
Alates 6. detsembrist 2017 kuni 2019. a märtsini on Eesti maailma rahvusvaheliste keskkonnasuundade eestvedaja. ÜRO keskkonnaassamblee presidendina juhib Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ÜRO IV keskkonnaassamblee ettevalmistusi, globaalse keskkonnaministrite deklaratsiooni kujundamist ja läbirääkimisi.
Samuti esindab Kiisler maailma keskkonnavaldkonda poliitiliselt kõrgetasemelistel kohtumistel. Eesti jaoks on see aasta võimalus edukalt juhtida ühte ÜRO globaalset vastutusvaldkonda ning näidata end tasakaaluka, ettevaatava ja lahendustele orienteeritud riigina. Selleks tuleb aktiivselt võtta juhtroll nii Eesti-siseselt kui globaalsel areenil keskkonnaküsimuste eestvedajana.
Eesti juhtimisel toimus ka uue, 2019. aasta märtsis toimuva keskkonnaassamblee teema valimine. Et kolmanda keskkonnaassamblee teemaks oli saastatus, siis 2019. aasta assambleel astutakse samm kaugemale ja võetakse ette saastatuse allikas, milleks on loodusressursside kasutamine tootmises ja tarbimises.
Uuenduslikud lahendused, mis arvestavad samal ajal keskkonnamõjudega, on teada ka kui ökoinnovaatilised lahendused. Nii ollakse tootmises ja tarbimises efektiivsed ning säästetakse samal ajal ressursse.
Just seda kõike foorumil tehakse. Esindatud on need, kes vastutavad keskkonnapoliitiliste otsuste eest, kui ka need, kes on tehnoloogia juba keskkonna heaks teenima pannud. Vestlusringides jagatud kogemustest ja ideedest sünnivad uued lahendused, ühistest seisukohtadest aga riikide tasandil otsused.
