Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsleri Margus Pae sõnul on SAC-programm Eestile ülioluline, sest läbi selle oleme saanud võimekuse, mida väikeriigil üksinda luua pole võimalik, teatas kaitseministeerium.

„SAC programm on andnud Eestile juurdepääsu strateegilisele õhutranspordile, mis on nii NATO kui Euroopa Liidu üks peamisi võimelünki,” ütles Pae kohtumisel peetud kõnes.

Asekantsler Pae märkis, et 11. novembril maandus SAC programmi transpordilennuk C-17 esimest korda Eesti militaarlennuväljal Ämaris ja Eesti on ka edaspidi valmis selliseid lende vastu võtma.

Kolmepäevasel kohtumisel osales üle 50 kaitseväelase ja ametniku SAC liikmesriikide ministeeriumidest, kaitsevägede peastaapidest ja SACga seotud organisatsioonidest. Kohtumisel arutati lennuprogrammi haldamist ja arendamist, samuti tutvustati külalistele Ämari lennubaasi.

SAC lennuüksuse Heavy Airlift Wing (HAW) komandör kolonel Keith Boone ütles ettekandes, et SAC-programmi raames lennatakse 3165 lennutundi aastas, millega on täidetud programmi asutajariikide eesmärk. „3165 lennutunnini jõudmine kõigest kolme aastaga on selge märk kvaliteetsest ja motiveeritud juhtimisest ning teenistusest,“ ütles kolonel Boone oma ettekandes.

NATO Strategic Airlift Capability (SAC) programmiga on liitunud kümme NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammi riigid Soome ja Rootsi. Programmi raames soetati ühiselt kolm C-17 Globemaster III transpordilennukit ning ühiselt jagatakse ka nende lennutunde.

Eestil on igal aastal kasutada 45 C-17 transpordilennuki lennutundi, mida on seni kasutatud peamiselt missiooniüksuste viimiseks Afganistani missioonipiirkonda. SAC lennuprogramm annab Eestile võimaluse paisata NATO reageerimisjõududes või Euroopa Liidu lahingugruppides osalevaid Eesti kaitseväe üksuseid ja tehnikat mistahes missioonipiirkondadesse või neid sealt kiirelt ära tuua.

Samuti saab SAC lennutunde kasutada selleks, et vajadusel evakueerida kiiresti ja massiliselt Eesti kodanikke võimalikest looduskatastroofi- või kriisipiirkondadest.