Tallinnas avab uksed Vene muuseum

 (60)

Vene poliitikute toel Tallinnalt ja riigilt kahe aasta jooksul ligi kolme miljoni kroonise rahasüsti saanud vene muuseum annab esmakordselt oma tegevusest aru aprillis, kui Estonia puiesteel avab uksed ajutine näitusesaal.

“Minu jaoks on see muuseum olnud suur missioon. Vene kultuuri tutvustamine teenib otseselt ka integratsiooni,” ütles Eesti Päevalehele Vene Balti Erakonna esimees ja mittetulundusühingu Vene Muuseum juht Sergei Ivanov.

2001. aasta alul toetas Tallinna volikogu tema ja Svetlana Melehhova ettepanekut, millega linn eraldas muuseumile 980.000 krooni. 2002. aasta Tallinna eelarve jagab muuseumile investeeringuteks miljon krooni ja tegevuskuludeks 350.000 krooni. Tänavusest riigieelarvest peaks saama veel pool miljonit krooni lisaks.

Ivanovi sõnul on käsil muuseumi rajamise esimene etapp. “Tegu on väga suure projektiga, mida tuleb teha professionaalselt. Alustasime ühinguna, kuid asi läheb lumepallina edasi. Praeguseks on kaasatud spetsialistid,” rääkis Ivanov. Muuseumi heaks töötavad näiteks kunstiteadlased Mai Levin ja Jüri Kuuskemaa.

“Vene kultuur on Eestis eksisteerinud üle 200 aasta. Need materjalid peaksid väljas olema,” ütles projekti üks toetajaid, Ühendatud Rahvapartei liige Valentina Võssotskaja. Tema saatis kultuuriminister Signe Kivile kirja palvega liita loodav muuseum riikliku süsteemiga.

Kivi hinnangul on mittetulundusühing omandivormina igati tänapäevane ja perspektiivne. “Vene muuseumi arendamiseks võiks kaaluda koostöölepingu sõlmimist omaniku, omavalitsuse ja riigi vahel, kus iga osapool võtab endale konkreetsed kohustused. Sellele peaks eelnema arengukava väljatöötamine.”

Loe veel

Lähiajal kohtub Kivi muuseumi ühe algataja, maalikunstnik Nikolai Kormašoviga. Kultuuriministeerium ei kanna lubatud poolt miljonit krooni üle enne, kui on saanud muuseumi juhtidelt põhjaliku tegevuskava.

Vene muuseum näitab oma külastajatele ikoone, maale ja kirillitsas raamatuid ning materjale, mis annavad ülevaate Eesti venelaste eluolust eelmise sajandi esimesel poolel.

“Praegu on meil arvel üle 1000 ühiku. Need veel põhjapanevat näitust teha ei lase,” ütles projektijuht Heigo Sahk. “Kogusse kuuluvad rariteetsed vanausuliste raamatud Peipsi äärest ja palju kirillitsas raamatuid.”

Väljapanekus saab kindla koha Raja külast pärit Pimen Sofronovi pärand, kes oli 20. sajandi kuulsamaid ikooonimaalijaid. Muuseum loodab tulevikus omandada ka Aleksandr Dormitontovi arhiivi, mis sisaldab tuhandeid fotosid, sõnas Sahk. Tallinnalt maja või alalisi ruume taotlev muuseum kavatseb keskenduda sõjaeelsele vene kultuurile Eestis.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare