Tallinnas asuva Valgevene pühapäevakooli juht süüdistab eriteenistusi enese seksiäriga seostamises

Valgevene kodanik Artur Tsurbakov, kes juhib Tallinnas Korotkevitši-nimelist valgevene pühapäevakooli, lükkab kategooriliselt ümber väited, nagu oleks kunagi kodumaal tegelnud seksiäriga, ning peab sellise informatsiooni levitamist Valgevene salateenistuste sepitsusteks.

„Mis on Valgevenes sex shopi avada üritanud ettevõtja Artur Tsurbakovi isanimi?“ küsib ta. „Minu nimi on Artur Anatoljevitš Tsurbakov. Ma pole kunagi oma elus seksiäriga tegelenud. Jah, selle nimi on ka Artur Tsurbakov. On täiesti võimalik, et seda inimest pole üldse olemas ja kogu lugu on täielikult fabritseeritud Valgevene eriteenistuste poolt.“

„Asi on selles, et kui algas minu valimiskampaania 2007. aasta Valgevene parlamendivalimisteks, tekkis see võltsing ja mind seostati ettevõtja Artur Tsurbakoviga. Minu konkurent samas valimisringkonnas on praegu organisatsiooni Belaja Rus esimehe asetäitja. Belaja Rus on praktiliselt Aljaksandr Lukašenka poliitline partei. Mind üritati diskrediteerida selle eest, et ma olin selle inimese ohtlik konkurent,“ ütles Tsurbakov.

Valgevene parlamendivalimised toimuvad jälle kevadel. Taas algab aktiivne valimiskampaania ja Tsurbakovi-vastased süüdistused on taas pinnale kerkinud. „Paistab, et Valgevene eriteenistused on pöördunud Delfi poole ja üritavad suure mõnuga taas levitada võltsingut, mida kasutasid eelmisel korral.“

2005. aastal, kui lugu sekspoega päevavalgele tuli, õppis Tsurbakov Varssavi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.

Internetist on võimalik leida Valgevene ajalehe Delovaja Gazeta artikkel 2003. aastast, milles räägitakse Artur Tsurbakovi katsetest avada sekspood: „Gomeli keskrajooni administratsioonis keelduti A. Tsurbakovile litsentsi välja andmast, Tsurbakov ütleb, et nõudlust intiimkaupade järele linnas aga on. Ta pani üles teate kohalikku ajalehte ning sai ja täitis tellimused. Selle eest sattus ta riigikontrolli vaatluse alla ning teda trahviti kauplemise eest selleks sobimatus kohas.“

2003. aasta novembris ilmus ajalehes Sovetskaja Belorussija artikkel Artur Tsurbakovist. Seal kirjutati samuti, et Tsurbakov kinnitas, et nõudlust seksikaupade järele Gomelis on, võimalust neid legaalselt soetada aga pole. Artikli autor, Sovetskaja Belorussija Gomeli korrespondent Andrei Novikov kinnitas Delfile, et Artur Tsurbakov ja Artur Anatoljevitš Tsurbakov on üks ja sama isik. „Gomeli parteiseltsimehed aasivad teda siiamaani tema seksiäri pärast,“ lisas Novikov.

Tsurbakovi kinnitusel on ta hariduselt geoloogiainsener ja rahvusvaheliste suhete spetsialist, magister. Google'is asuva CV järgi töötas Tsurbakov aastatel 2003-2005 Gomeli kaabeltelevisioonifirmas Gomel TVkom mänedžerina ja aastatel 2005-2007 eraettevõtjana.

Kaabeltelevisioonifirma Gomel TVkom direktor Aleksandr Beger ütles Delfile, et selline inimene on neil lühikest aega töötanud – laohoidjana.

Tsurbakov nimetab end ka aktiivseks Valgevene poliitikuks ja tuletab meelde, et võttis hiljuti intervjuu Valgevene endiselt presidendilt Stanislav Šuškevitšilt.

Šuškevitšile ei ütles Tsurbakovi nimi aga midagi. „Sellist poliitikut ma ei tea. Kuigi ta võib olemas olla. Aga ma ütlen teile kindlasti, kas ta on osaline mingites meie Valgevene asjades, kui te kirjutate mulle tema ees- ja perekonnanime,“ ütles Šuškevitš.

Saadetud kirjale vastas Šuškevitš: „Teid huvitav Artur oli OGP (ühinenud kodanlik partei) liige ja üritas isegi Gomelis üle-eelmistel valimistel parlamenti kandideerida. Sellest ei tulnud midagi välja ning sellest ajast on parteile teada vaid see, et ta sõitis ära Eestisse õppima.“

„Ma tulin Eestisse kolm aastat tagasi selleks, et õppida Tallinna tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete osakonnas,“ kinnitab Tsurbakov.

Praegu tegutseb ta pühapäevakoolis, kus tema sõnul õpib 25 inimest vanuses 6-17 aastat. Eelmisel aastal õpiti Vladimir Korotkevitši loomingut ning tutvuti selle baasil Valgevene kultuuri ja ajalooga, selleaastane kursus kannab aga nime „Valgevene arhitektuur ja geograafia“. Koolis õpetavad Artur Tsurbakov ise ja tema naine Alesja Tsurbakova.

Kool on saanud toetust ka Eesti haridus- ja teadusministeeriumilt. Summat peab Tsurbakov konfidentsiaalseks informatsiooniks.

Kui Delfi tuletas Tsurbakovile meelde, et tegemist on maksumaksja rahaga, reetis ta nii palju: „Maksimaalne summa, mida pühapäevakoolidele üheks õppeaastaks antakse, on 5200 eurot.“