”Nii, nagu on täiesti põhiseaduslik linnaväljakul toimuv kristlik tseremoonia, mis võitlevale ateistile ei pruugi meeldida, on loomulik lubada ka geide üritust, mis osale heterorahvale ei sobi. Vabas ühiskonnas on inimestele lubatud kõik, mis ei piira teiste inimeste vabadusi,” selgitas Alaküla Eesti Päevalehele.

Ta lisas, et sellesarnased üritused on maailmas tavalised, näiteks toimuvad need Amsterdamis, Berliinis, Pariisis, Stockholmis.

Linnakantselei infospetsialisti Helen Müürisepa sõnul polnud eilse seisuga geidelt veel avaldust rongkäigu korraldamiseks laekunud. ”Kui tehakse avalik üritus — kui tuleb juurde muid üritusi peale rongkäigu, siis on vaja luba taotleda 14 päeva varem. Rongkäigu aga vormistame avaliku koosolekuna, siis on vaja 7 päeva varem taotlus sisse anda,” selgitas Müürisepp.

Seni pole Müürisepa sõnul linn rongkäikude lubamisest keeldunud. Korraldajatele on peamiseks mureks olnud liikluspolitseiga marsruudi kooskõlastamine ja tähtaegadest kinnipidamine.

Eesti Kristlik Rahvapartei esitas linnavalitsusele pöördumise, milles palus mitte väljastada luba geiparaadi korraldamiseks Tallinnas. ”Perverssuse avalik eksponeerimine ei ole ainult häiriv ja inetu, vaid avaldab destruktiivset mõju kasvava põlvkonna moraali ja väärtushinnangute kujunemisele,” seisab partei juhatuse esimehe Aldo Vinkeli allkirjaga pöördumises.

Ürituse pressiesindaja Lisette Kampuse sõnul ei taha homod mingit trianglit korraldada, toimub vaid inimeste liikumine ühest kohast teise. Osalejaid oodatakse nii Eestist kui välisriikidest, nii kostümeeritult kui ilma kostüümita, ent siiski mitte paljalt. Uuringute kohaselt on homoseksuaalseid inimesi ühiskonnas 4–10 protsenti, mistõttu on Eestis arvatavaid homomeelseid 50–140 tuhat.

12.–15. augustini toimuva seksuaalvähemuste ürituse Baltic Pride Tallinn käigus planeerivad korraldajad rongkäiku laupäevaks, 14. augustiks, ülejäänud päevadel on kavas kultuuriüritused, näitused, luuleõhtud, kontserdid ning väliskülaliste ettekanded.

”Kõigil neil, kes homoseksuaale kardavad või neid enda julgeolekule ohtlikuks peavad, oleks mõistlikum toetada olukorda, kus homod täiesti avalikult end homodeks tunnistaks. Nii saaks neid ju vajadusel vältida,” ütles Kampus.