innavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul on tallinlased juba aastaid saanud osaleda linnaelu puudutavate otsuste langetamises ja ühe järjekordse komisjoni moodustamine midagi sisulist ei lisa.

„Kõigepealt on kohaliku kogukonna liikmed kaasatud loomulikult valimistega, aga linna juhtimises saavad nad osaleda ka linnavolikogu alatiste komisjonide ja linnaosade halduskogude kaudu,“ märkis volikogu esimees.

Tallinnas on antud vabaühendustele võimalus nimetada oma esindajad linnavolikogu komisjonide koosseisu, et tagada linlaste laialdane kaasamine. Valimiste järel kinnitati volikogu komisjonide liikmeteks asumiseltside ja MTÜ-de kõrval ka valimisliitude esindajad, kes osalesid valimistel, kuid ei pääsenud linnavolikokku ja halduskogudesse. Nii näiteks kuulub volikogu õiguskomisjoni koosseisu valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esindaja. Sama kaasamispõhimõte kehtib linnaosade halduskogude juures moodustatud komisjonide puhul.

Lisaks on Vitsuti sõnul võimaldatud vaba ligipääs linna õigusaktide eelnõudele läbi avatud infosüsteemi AKTAL. Huvi korral on seal võimalus lisada oma ettepanekuid kõigi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Kaasavat menetlust rakendab linnavõim nii detailplaneeringute, arengukavade kui ka linna eelarve eelnõude menetlemisel.

„Kõik meie istungid kantakse üle reaalajas, iga sõna pannakse kirja ja salvestatakse. Oleme selle eest ka avalikult kiita saanud, kuna sellist läbipaistvust ei ole ühegi teise kohaliku omavalitsuse volikogul,“ rõhutas volikogu esimees. „Seega murrab eelnõu autor sisse lahtisest uksest.“

Vitsuti hinnangul ei saa reformistide esitatud eelnõu toetada, kuna see ei ole vastavuses haldusmenetluse seaduse põhimõtetega, mille järgi peab haldusakt olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Volikogu lükkaski eelnõu tagasi.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on kahetsusväärne, et Keskerakonna häältega suruti maha ajutise kaasava linnajuhtimise komisjoni loomine, mille eesmärgiks oleks olnud linlaste ja asumiseltside senisest enam kaasamine.

"Volikogu esimehe õigustused teemal, et me juba kaasame, olid teisejärgulised. Volikogus arutlusel olevate eelnõude või volikogu istungite stenogrammide avalikustamine on elementaarne demokraatlikus ja inimeste heaolule suunatud riigis," kommenteeris Pillak volikogu esimehe põhjendusi, miks antud komisjoni ei ole vaja luua.

"Me räägime kogukonna kaasamisest nende elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel, enne kui volikogu esimehe haamer on otsuse heaks kiitnud ja need avalikustatakse. Tallinnas on mitmeid aktiivseid linnakodanikke ning seltse, kes soovivad oma kodukoha arengutes rohkem kaasa rääkida. Selle otsusega võeti neilt see võimalus," lisas Pillak.