Linnavolikogus on läksid opositsiooniparteid juba esimesel uue volikogu tööpäeval kaklema, kes siis ikkagi oleks pidanud saama volikogu aseesimeheks. Kas see koht oli kokku lepitud Reformierakonnale või mitte, ei oma enam tähtsust, sest Keskerakonna häältega osutus valituks IRL-i liige Mart Luik.

Mis on selles positsioonis aga sellist, mille pärast tasub vaidlema minna? Linnajuhtimise korraldust puudutavatest dokumentidest selgub, et linnavolikogu aseesimehel mingeid lisa tööülesandeid ei olegi kui asendada vajadusel esimeest.

Tallinna linna põhimääruses on kirjas vaid, et lisaks volikogu esimehele valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimehe ametiülesannete loetelu on pikk, aseesimehe kohta on aga öeldud vaid nende valimise kord.

Linnavolikogu töökorras on paika pandud, et kui volikogu esimees on ära, määrab ta endale asendajaks ühe aseesimeestest. Siis on aseesimehel täita kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

Huvitavamaks läheb, kui vaadata linnavolikogu juhtidele määratud tasusid. Volikogu esimehe palk on seotud kõrgemate riigiteenistujate ametipalkadega ja see on hetkel 5288 eurot. Volikogu endine aseesimees palka ei saanud, talle oli määratud hüvitis 3500 eurot.

Uuel vastvalitud volikogul on kohustus määrata volikogu aseesimehele – või kui neid saab olema mitu, siis aseesimeestele – uus hüvitise suurus. Kui kõrgeks see kujuneb, on volikogu endi otsustada.

Niisiis erinevalt riigikogu esimehest ja aseesimeestest, kes kokku moodustavad kolmeliikmelise riigikogu juhatuse, millel on oma ülesanded, on Tallinna linnavolikogus volikogu juht ainuisikuliselt see, kes otsustab määruste ja otsuste päevakorda võtmise. Volikogu aseesimeestel pole mingit muud rolli peale esimehe asendamise, kui teda ei peaks parasjagu kohal olema.