Peeter Vihma ütles Delfile, et idee aine lugemiseks tuli kaasõppejõult, tollaselt magistrandilt, nüüdselt doktorandilt Rene Mäelt.

Vihma märkis, et seminari valis kuulamiseks umbes kümme tudengit, kes olid väga erinevad, kuid keda kõiki võib hipsteriks nimetada. „Seal oli väga palju erinevaid üliõpilasi, selles mõttes oli tore, et interdistsiplinaarne. Seal oli filolooge, kultuuriteoreetikuid, üks oli filmitudeng, sotsiolooge, antropolooge,” loetles Vihma.

Aine eesmärk oli Vihma sõnul arutada uue subkultuuri olemuse üle kontseptuaalselt, et aru saada, miks selline subkultuur on tekkinud, mis see tähendab, mida see ütleb tänapäeva maailma kohta, et üldse on võimalik subkultuur, kes ainult miksib teiste subkultuuride aspekte või objekte, kuidas see on tarbimisühiskonna osa ja kuidas tarbimisühiskond toitub sellistest subkultuuridest.

Kes või mis on hipster? „Subkultuuride piirid on hägused, eriti just tänapäeval, ja sellepärast mõne inimese jaoks hipster on solvang, mõne jaoks välimuse määraja, mõne jaoks suhtumise näitaja, selline wannabe loovisik – hipsterit võib defineerida eri moodi,” sõnas Vihma. „See näitab tänapäeva identiteeti, segadust, ei ole nii lihtne kui vanasti rokkarite või punkaritega.”

Sel aastal ainet enam ei loetud. „Iga aasta ei ole võimalik lugeda selliseid väikseid kursuseid – need, kes on tahtnud seda kuulata, on selle ära kuulanud. Ja ise ka ei viitsi kogu aeg lugeda sama asja,” nentis Vihma. „Mingisuguseid erinevaid subkultuure käsitlevaid loenguid tuleb veel, aga ma ei tea, kas ainult hipsterist.”

Kes aga soovib lähemalt teada saada, kes või mis on hipster, siis võib lugeda Vihma artiklit sel teemal TLÜ rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi raamatust, mis lektori kinnitusel peagi välja tuleb.