Samas oli ka neid juhte, kes märkisid esseedes, et nende elu on nende oma asi ja nad ei pane turvavööd põhimõtteliselt käsu korras peale.
Alates esmaspäevast ei anna politsei enam turvavööta sõitjale trahvi asemel kirjandi kirjutamise võimalust ja neid ähvardab kuni 460-kroonine rahatrahv.
20. märtsil alanud aktsiooni "Traksid peale" eesmärk oli panna juhid olukorda, kus nad ei otsiks enam ettekäändeid turvavöö lahtijätmiseks, vaid põhjendusi, miks vöö kasutamine on vajalik, ütles aktsiooni korraldaja Alari Rammo.
Selleks jagati aktsiooni esimesel nädalal turvavöö kasutamise nõuete eirajatele infovoldikuid ja kleebiseid ning kui ainsaks eksimuseks oli lahtise turvavööga sõitmine, piirdusid politseinikud asulasisestel teedel trahvi asemel hoiatusega.
Aktsiooni teisel nädalal andsid politseinikud asulasisestel teedel lahtise vööga sõitnutele võimaluse lugeda infovoldikut ja kirjutada koha peal lühikirjand turvavöö vajalikkusest. Kes ei suutnud või ei soovinud esseed kirjutada, pidi maksma trahvi.
Maanteeamet avaldab huvitavamad kirjandid ameti koduleheküljel internetis.
Eestis saab liikluses igal nädalal surma keskmiselt viis ja vigastada 38 inimest. Autodes hukkub neist kolm ja 27 saab vigastada. Aastas hukkub autodes üle 200 ja vigastada saab kuni 1300 inimest.
Üle 80 protsendi hukkunutest istub esiistmel, 75 protsendil kannatanutest on turvavöö kinnitamata, üheksal protsendil juhtudest pole sõidukis üldse turvavööd. Seega 84 protsendil juhtudest hukkub või saab vigastusi autos istuja, kes ei täida turvavöö kasutamise nõuet.
