„Kaasani kirik on väga tähtis mitte ainult õigeusklike kogukonna jaoks, vaid Tallinna ajaloo ja kultuuri jaoks üldiselt,“ ütles Kõlvart. „Tallinna Jumalaema Sünni kirik saab kolme aasta pärast 300-aastaseks, see on vanim sakraalne puitehitis Tallinnas. 1943.-1945. aastatel teenis siin salmilauljana metropoliit Kornelius.“

Eelmisel aastal eraldati kiriku restaureerimiseks linna eelarvest 50 000 eurot, mille eest remonditi kiriku torn ja katused. Käesoleval aastal pöördus Tallinna Jumalaema Sünni Kogudus uuesti Tallinna linnavalitsuse poole palvega toetada kiriku restaureerimistööde jätkamist ning kirikule eraldatakse sihtotstarbeliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarvest toetuseks 180 000 eurot.

Summa on ette nähtud kiriku kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ning kiriku interjööride ja kunstimälestiste restaureerimiseks.

Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik püstitatud 1721. aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sünni Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut kuni Esimese maailmasõjani vene sõjaväelased. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919. aastal lihtrahva kogudusekirikuks.

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835. aastast.