Taastatud raadiotorn sai nüüdisaegse ja värske ilme ning seda saab kasutada ka erinevate väiksemate sündmuste korraldamiseks ning miks mitte ka kaasaegse väike-büroona. Hoone peamine eesmärk on pakkuda side- ja telekommunikatsiooniettevõtetele nüüdisaegseid võimalusi Lauluväljaku suurima sündmuse - laulupeo - tõrgeteta ülekandmiseks.

Renoveerimise käigus kaasajastati hoone täielikult - ehitati ja paigaldati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, ehitati välja ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteem ning kanalisatsioon. Hoone renoveerimisel järgiti muinsuskaitse eritingimusi.

Tunnustamaks rahvusringhäälingut ja Lauluväljaku arhitekti on Raadiotorni korrustele antud erinevate suurmeeste nimed ja näod - Valdo Pant, Ivar Trikkel ja Alar Kotli. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna lauluväljak olnud laulupidude koduks ja hälliks ligi 90 aastat ning sõltumata aegadest, on laulupeod kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks.

„Laulupidude kodus ehk lauluväljakul toimuvad arengud puudutavad väga paljusid eestimaalasi,“ sõnas Kõlvart. „Selle rahvusliku hälli laitmatus korras hoidmine on meie ühine kohustus ning seega jätkuvad lauluväljaku territooriumi korrastamine ja renoveerimistööd ka lähiajal. Kui täna avasime vastrenoveeritud raadiotorni, siis sügisel alustame laulukaare puitlaudise vahetusega. Sel aastal eraldatakse Tallinna Lauluväljakule investeeringuteks veel 853 840 eurot, sh laululava tribüüni astmestiku remondiks ja kõlaekraani laudise ja katuse vahetuse projekteerimiseks koos laboratoorsete alusuuringutega.“

„Alar Kotli projekteeritud Tallinna laululava oli unikaalne ja kaasaegne rahvuslik arhitektuuripärl eelmisel sajandil ja ta on oma unikaalsuse ja kaasaegsuse säilitanud tänase päevani. Meie ülesanne on ta korras hoida,“ sõnas Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus.

Vaata, milline nägi raadiotorn välja enne renoveerimist: