Esimesed haigestumised olid Kihnu lasteaias septembri lõpus. Ametlikult teatati terviseametile haiguspuhangust oktoobri alguses ja haigestumised kestavad siiani. Praeguse seisuga on suletud üks rühm - see, kus viimati esines raskem haigusjuhtum. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Delfile, et haigusel on praegustel andmetel kaks erinevat tekitajat ja puhang on kestnud tavapärasest kauem.

"Tavapärane on see, et salmonelloosi puhul on väga raske öelda tekkimise põhjust ehk nakkuse allikat. See võib olla toidutekkeline. Teine võimalus, et on haige inimene, kes toob selle kollektiivi ja siis levib see olmelisel teel. Selle konkreetse puhangu puhul on epidemioloogiliselt keerukas ja huvitav - aga haigestunute jaoks mitte nii huvitav - see, et seal on kaks erinevat tekitajat. Seda me uurime. Haigus on levinud pikalt. Kõik, kelle puhul on kinnitatud laboratoorselt salmonelloos, ei ole olnud kliinilise pildiga - neil ei ole olnud soolenakkussümptomeid, nad ei ole tundnud ennast halvasti, aga nad on ikkagi olnud haiguse kandjad."

Eilse seisuga oli Saluri sõnul laboratoorselt kinnitatud 57 haigusjuhtu, neist kaks olid täiskasvanud. Lisaks on olnud ka selliseid haigeid, kelle puhul on haigus kinnitatud kliinilise pildi ehk sümptomite järgi või üldse tagantjärele.

"Üks rühm, kus oli viimane raskem haigusjuht, otsustati nädalaks sulgeda. Kõikidelt lastelt, kes eile sinna rühma viidi, võeti analüüsid. Teised peaksid nädala jooksul ise pöörduma arsti poole. Me tegeleme sellega," kinnitas Saluri.

Tema sõnul on lasteaiaga ühiselt arutatud, kuidas haiguse levikut piirata, milliste hügieenimeetmetega, mida pered peaksid tegema. Terviseameti soovitused on ka lapsevanematele edastatud.

Lasteaed süüdistas vanemaid valeinfo levitamises ja puhangu põhjustamises

Oktoobris saadeti Delfiga rääkinud lapsevanema kinnitusel vanematele lasteaiast kiri, milles süüdistati neid esiteks valeinfo levitamises, teiseks hoolimatus suhtumises oma laste tervisesse, mis haiguse levikule aluse pani.

"Seoses Teie poolt levitatava valeinfoga, mis tekitab kahju lasteaia mainele, soovime Teid ametlikult teavitada Tervisekaitseameti poolt läbiviidud uuringust," kirjutati lapsevanematele.

"Kuna probleemi ja nakkuse leviku tekitas meie lastevanemate hoolimatu suhtumine oma laste tervisesse, st lasteaeda toodi haigustunnustega laps, mida kinnitas ka Terviseameti esindaja, palume omalt poolt edaspidiste selliste juhtude vältimiseks teha kõik endast oleneva, et HAIGED LAPSED LASTEAEDA EI KÜLASTAKS! Tuletame Teile meelde, et oleme kõikidel rühma lastevanemate koosolekutel Teile tutvustanud TALLINNA KIHNU LASTEAIA HEA TAVA reegleid, mis sätestavad samuti juhiseid haigete laste osas."

Teises kirjas, mis saadeti 1. novembril, teatati, et esimene kinnitatud salmonelloosijuhtum oli 23. septembril. Laste haigestumiste kõige sagedasem aeg oli 1.-3. oktoober, alates 10. oktoobrist haigestunute arv langes. Direktor kirjutas, et terviseameti Põhja talitus on lasteaias läbi viinud põhjaliku uurimise, mille käigus on analüüsitud lasteaeda teenindava toitlustaja personali, võetud analüüsid köögist (toiduained, vesi, toidunõud, köögipinnad, kogu kasutatav inventar). Analüüside tulemused laboratoorselt olid negatiivsed.

Pärast seda ei ole Delfiga rääkinud lapsevanema sõnul vanematele kirjalikult infot antud. Samuti kurdetakse, et lasteaia direktor on läinud Soome ega ole kontaktne.

Direktor on Soomes ega saa tiheda päevakava ja isikliku elu tõttu infot anda

Direktor Eve Kalimulina ütles täna Delfile, et tal pole võimalik haiguspuhangu kohta infot anda, sest ta on töölähetusel Soomes ega saa rääkida. Tema lähetuse tööpäev on erakordselt tihe ja kestab õhtul kuueni. Õhtul pärast kuut aga ei saavat ta kõnelda, sest tal on ka isiklik elu. Lähetuselt tuleb direktor tagasi esmaspäeval. Senikaua asendab teda õppealajuhataja Kadri Koort, kes aga suuliselt küsimustele vastata ei saa, vaid teeb seda kirjalikult.

Salmonelloosi haigusjuhtumid sagenesid Eestis septembris

Terviseamet juhtis juba septembris tähelepanu salmonelloosi haigestumiste sagenemisele. Siis oli tegu üksikjuhtumitega, ehk peresiseste haigestumistega, mis leidsid aset üle Eesti.

Toona teatati, et kahel teatele eelnenud nädalal kasvas märgatavalt salmonelloosi haigestumine Eestis. Kui juulis registreeriti kokku 17 haigusjuhtu ja augustis terve kuu peale 23 haigestumist, siis kahel viimasel nädalal on registreeritud kokku 43 uut salmonelloosi haigestumist. Haigestunuid oli praktiliselt üle Eesti, enamuses lapsed.

Salmonelloos levib peamiselt kas halvasti töödeldud liha ja munaroogade tarbimise või hügieenireeglite eiramisel inimeselt inimesele. Seega tuleks haigestumisest hoidumiseks esmalt järgida hoolega hügieenireegleid: peske käsi, puu ja köögivilju, hoidke töötlemata liha töödeldud toiduainetest eraldi. Mune ja lihasaadusi peaks kuumutama vähemalt kuni 75°C.