Tallinna külje all iidne meteoriidikraater

Geoloogid oletavad, et Tallinna külje all Rae vallas asuva raba all on suur mitukümmend tuhat aastat vana meteoriidikraater.

Nüüdseks ümbruskonnast madalamaks muutunud ja mändidega kaetud jalge all vetruvat ala Vaidasoo ja Salu küla vahel ümbritseb ligi meetri kõrgune lame vall — üks peamisi meteoriidikraatri tunnuseid. Samuti räägib kokkupõrke poolt taevakiviga kolmesajameetrise läbimõõduga raba korrapäraselt ümar kuju, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui raba põhjast leitakse lubjakivikihi tükke, on kraatri staatus kindel, sest see on märk tugeva löögi purustustööst, räägib Eesti geoloogiakeskuse geoloog Kalle Suuroja.

“Lähiajal, kui külmemaks läheb ja alale paremini ligi pääseb, on plaanis puurida seal kahekümne meetri sügavusele, kus peaks oletatavasti asuma meteoriidi kokkupõrkel tekkinud purustustsoon.”

Oletatava kraatri jälile sattunud Vaida mees Peeter Böckler märkas aerofotol täiesti ümara kujuga tumedamat ala. Samuti tunnistasid kohalikud külamehed Böcklerile, et on oma tihti märganud sulanud servadega kive, mis peaksid samuti osutama ammusele kokkupõrkest tingitud plahvatusele.

Samas nentis Suuroja, et raba all olev lubjakivikiht mitte ei sula plahvatuse korral tekkiva ülikõrge temperatuuri käes, vaid aurustub.

Suuroja arvates ei saanud kraater tekkida varem kui enne viimast jääaega. Sellele viitab mandrijää poolt tasaseks kulutatud ringvall. “See pole kindlasti nii noor nagu umbes viis tuhat aastat tagasi tekkinud Kaali kraater.” Vaida kraater võis tekkida kokkupõrkest umbes kahekümne meetri suuruse kiviga.

Eesti on meteoriidikraatrite tiheduselt ühe ruutkilomeetri kohta maailmas esikohal. Meie suurim taevakivi tekitatud auk, Neugrundi kraater, asub mere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Selle läbimõõt on seitse kilomeetrit ja see tekkis umbes 475 miljonit aastat tagasi.