Suurusjärguna ei oma batuudiõnnetused Adlase sõnul kiirabi seisukohalt erilist tähtsust, sest kiirabi saab aastas ligikaudu 100 000 väljakutset.

"Tallinnas ei ole ka olnud raskeid traumasid. Kui me vaatame laste traumatismi, siis laste ja noorukite puhul ületavad sellised asjad nagu rulluisud ja jalgrattad statistiliselt batuudiõnnetused," tõdes Adlas.

Samas tunnistab Adlas ka seda, et nendel perioodidel, kui individuaalseid batuute ei olnud veel võimalik soetada, siis seda tüüpi õnnetusi ka ei toimunud.

"Keskealised ja vanema põlvkonna arstid neid õnnetusi ei ole näinud. Nüüd on justkui igas majas, igas hoovis oma batuut olemas ja sealt need õnnetused ka tekivad," nentis Adlas.

"Samas ei saa küll nüüd kuidagi öelda, et see tervisehoiule erilist koormat pakuks. Sageli tekivad need õnnetused ikka mingisuguste sünnipäevade, tähtpäevade või mängude hoos. Täiendav riskifaktor on olemas, aga ma ei saa arstina öelda, et Tallinnas oleks nendega seotud väga palju õnnetusi. See konkreetne juhtum, millest praegu räägitakse - seal olid ilmselt ka mingid muud ohutustehnilised probleemid," kommenteeris Adlas.

Tallinna kiirabi peaarst rõhutas, et batuute kasutataks vastavalt nõuetele ja keegi peaks neil alati kasutuse ajal kõrval juures olema.

Eile kella 17.40 paiku juhtus Tartumaal väga raskete tagajärgedega õnnetus, kus tuule alla võtnud täispuhutavalt batuudilt kukkunud kaks last hukkusid ning kolm viidi raskete vigastustega haiglasse.

Esialgsetel andmetel viidi Tõrvandi alevikus läbi laste sünnipäevapidu, kus lapsed hüppasid täispuhutaval kompressoriga batuudil. Ühel hetkel võttis batuut tuule alla ning lennutas selle mitmekümne meetri kõrgusele.

Batuudilt kukkunud poiss ja tüdruk, sündinud 2007. aastal ja 2009. aastal, surid vaatamata meedikute pikaajalisele püüdele neid elustada. Veel kolm last viidi väga raskete vigastustega haiglasse.