„Tallinna linn ei ole mingilgi moel valmistanud ette õpetajaid ja koole selleks, et õpilased saavutaksid eesti keele kõrgtaseme ehk C1-taseme. Kuna see eeldus on täitmata, siis IRL ei saa toetada paindliku keeleõppe pilootprogrammi rakendamist,“ ütles Kübar.

Tema sõnul on Linnamäe Vene Lütseum ja Sergei Garanža on hea näide sellest kuidas Tallinna linn ei ole ettevalmistanud koole, koolijuhte ja õpetajaid selleks, et paindliku keeleõppega saavutatakse eesti keele kõrgtase. „Garanža tunneb varjamatult uhkust, et ta pole kolmekümne aasta jooksul omandanud eesti keelt ja vilistanud korduvatele keeleinspektsiooni ettekirjutustele,“ lausus ta.

“Juba see, et antud küsimuse arutamiseks kutsutakse kokku erakorraline volikogu istung, näitab, et linnal on asjad läbi mõtlemata, plaan puudub ja tegutsetakse kiirustades,” lisas Kübar.

Kübar selgitas, et riigi tasandil on koalitsioonilepingus paindliku keeleõppe pilootprogrammi punkt ja selle sisuline mõte on tugevdada eesti keele õpet mitmekeelsetes koolides, mitte leevendada keelenõudeid.