Tallinna gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele on veel lahtine
Märtsis ja aprillis laekusid haridusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele. Haridusministeeriumi pressiesinadaja Asso Ladva sõnul on need taotlused veel lahtised.
„Olukord igas koolis on erinev, igal koolil on oma spetsiifilised mured,“ ütles Küttis. „Riik haridusministeeriumi näol püüab koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus. Pärast külaskäike Tallinna koolidesse võin korrata Narvas öeldut, et otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega oli igati õige.“
Kõik külastatud koolid annavad endale aru, et noored vajavad siinses ühiskonnas hakkamasaamiseks eesti keele oskust ning töötavad selle nimel. Nii teevad paljud koolid koostööd eesti õppekeelsete gümnaasiumidega, aktiivselt otsitakse ka kontakte ülikoolidega, mille õppejõud võiksid gümnasistidele õpetada eesti keeles valikaineid, soositakse õpilaste huvitegevust eestikeelses keskkonnas.
Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ei ole üheski pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiastmes üle kahesaja õpilase, näiteks Haabersti Vene Gümnaasiumis on 49 ja Karjamaa Gümnaasiumis 41 gümnasisti. Samas peaks koolijuhtide ja hariduse asjatundjate hinnangul gümnaasiumis, mis suudaks palgata endale asjatundlikud õpetajad, pakkuda hea õpikeskkonda, huvitavaid õppesuundi ja piisavat hulka valikaineid, olema soovitavalt igas gümnaasiumiklassis kolm paralleeli.
Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis. Sellel sügisel vene õppekeelega koolides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda ka alla 60 protsendi.
Asekantsler Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar kohtusid üheteistkümne vene õppekeelega Tallinna munitsipaalgümnaasiumi hoolekogu, õpetajate ja õpilaste esindajatega. Külastatud koolid olid Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium ning Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium.
